Lühike loba

Juba neljapäev.. Veel üks päev ja juba ongi nädalavahetus (nagu seda oleks mega palju). Asi on tegelikult põhimõttes, ma saan jälle peaaegu magada. Okei, mitte väga palju, lihtsalt jälle on nädala lõppu kogunenud asjad mida teha. Küll on laager, siis plaanitud väljasõit ja peale seda veel esinemine... Mitte et ma viriseks, ei mulle tegelikult väga meeldib, kui mul tegevust jätkub, see kohe rahustab või ma ei oskagi öelda mis see täpselt on. Igatahes, ma ei virise. Tehke vähemalt nägu, et sellest sasipuntrast aru saite..

Ehk mäletate, kui kirjutasin nädala alguses sellest, kuidas vaheaeg selleks korraks läbi sai ja et algavad jälle koolipäevad täis väsimust ja magamatust. Kujutate ette, ma ei olnudki täna koolis väsinud. Mis ime see veel on, et Linda tunnis ei maga? (selle peaks meelde jätmiseks kalendrissegi kirjutama hihi). Tegelikult on neljapäev üks kole tüütu päev, noh mitte nii tüütu kui kolmapäev.... Neljapäeviti on ainult kuus õppetundi pluss koorilaul aga kolmapäeval seitse tundi..see on surm (tegelikult ma tahtsin sõna ''pluss'' märgina kirjutada, aga ma ei leidnud seda klaviatuuril üles, muig). Täna ma kooris ei käinud, ees ootasid kaks järelvastamist, nii uskumatu kui see ka pole, ma ootasin järelvastamist..Ma ei kujuta ettegi miks. Igatahes veider. Ahjaa, tuli meelde, ma ju olengi veider.

Mõte oli täna varem magama minna, aga vist tuleb seda mõtet mõni päev edasi lükata, ikka on vaja õppida ja õppida ja õppida. Tegelikult mulle ei valmista väga suurt muret homne inglise keele kontrolltöö, vaid referaat tööõpetuses, mis tuleb teha vabalt valitud rahvusköögi teemal........käsikirjas. Aitääääh õpetaja! :) Kujutate ette, internetiavarustest ei leia kõike seda infot mida vaja, kodus mul ühtegi selleteemalist raamatut ka ei ole.. Mõtlesin, et lähen täna kooliraamatukokku ja võtan seal mingi raamatu..sealt peaks ikka midagi leidma. Aga võta näpust, täna ei olnud (erandkorraliselt) raamatukogutädi kooliski. Uskumatu. Ma ei kujuta ette ka mis ma peale hakkan. Peast ma ju kõike seda välja võtta ei saa (ega ma tegelikult ei julgeks ega tahakski nii teha). Parema meelega teeksin referaadi mõnel meditsiinilisel teemal, sellest oleks mulle kasu ka. 

Kunagi õpetati tüdrukutele küll, et kuidas süüa teha ja kõik selline läbu, aga nüüd õpetatakse hoopis seda, mida ja kuidas keegi teine kuskil mujal sööb. Joosep tabas väga täpselt ära, kuidas meie peredes kunagi ilmselt olema hakkab: ''Mees tuleb töölt koju, loodab süüa saada aga võimsa õhtusöögi asemel saab lugeda referaati: "Põhja-Hiina traditsioonilised toidud"''. Vähemalt naine tõestab sellega oma mehele, kui haritud ta on ja et mees peaks olema vägagi õnnelik, et ta nii haritud neiu enda kõrvale on saanud (või midagi sellist).

Kas ma laiman kooli liiga palju? Ma loodan, et mitte, ma tõesti tõesti ei taha, et juhuslikult mõni kuri õpetaja mulle kaela hüppaks ja minuga pahandama hakkaks, et ''Linda, mida Sa õieti seal blogis kirjutatd ja jamad? Kustuta kohe ära!''. Otsustasin just, et pean tegema veidi vaheldust ja kooli kohta mõne hea lause ka ütlema....Ma olen tegelikult ülimalt rahul oma kooliga, õpetajad on toredad (enamus), maja on ilus ja lauad on magamise  jaoks VÄGA mugavad (see vist käib positiivsete asjade juurde). Seega, ärme laima oma kooli, kõik on ju peaaegu super! :)

Appi, kas tõesti nii vähe juttu? :D Mis sääl ikka, järgmine kord jälle rohkem ja kõikpuha. Peale üheööst laagrit ja Viljandis käiku ja esinemist leian ehk midagi enda jaoks põnavat mida kirjutada. On siin üldse veel lugejaid, või räägin pelgalt omaette? Ilmselt üksi jah. Mis sääl ikka, üksi ka täitsa lõbus ja tore ja kõik viis pluss. (kus kohas see plussi märk on?????)