Luulenurk

***

PÕGENEMINE

Ma jooksen paljajalu, põgenen,
Põgenen kõige selle eest mis mu teel,
Mul ei ole suunda, ma ei tea kuhu lähen,
Kaua veel pean tundma seda tuima piina?

Olen eksinud, eksinud rohkem kui iial varem,
Kuhu põrgusse ma edasi minema peaks?
Otsides rahu täis kohta,
ekslen endiselt pettumuste linnas.

Ikka veel otsin ma rahu,
Ikka veel pettun ja mõranen,
Jäänud vaid mõtted nii heast olnust,
Palun öelge, mis maailm see selline on!

***

VALU

Valu, ma tunnen seda,
Sööb mind seestpoolt kui kuri hunt,
Need ei ole mõtted, vaid reaalsus,
Karm reaalsus.

Võin püüda palju tahan,
Paremaks ikka midagi ei muutu,
Mõttejõul peaks olema suur vägi,
Ometi halb minu juurest ei pöördu.

Mulle ei meeldi teile kurta,
Olen kui hädakott,
Vean otsekui kõigile soppa kaela,
Andke mulle andeks, olen pudrupott.

Mõtlen mida teha, otsin abi,
Ainult targad teavad mis häda,
Jah, võibolla saan peale ka ravi,
Aga mis see aitab? 
Varsti leitakse jälle uus hädade jada.


***

ELU

Mis on elu?
Kellele ja milleks see kõik?
Vahest ainult pettumuseks ja kurbuseks,
Vahel ka õnneks suureks.

Kuidas tulla toime halvaga?
Heaga.
Aga mis saab siis kui hea on otsas?
Mida teha kui kõik ongi rusuvalt morn?

***