Tegus nädalavahetus II

Lubasin eelnevas postituses oma nädalavahetusest kirjutamist jätkata.. Niisiis liigume edasi laupäeva hommikusse...

Nädalavahetus...vaba päev..neeeh. Ei saa niiviisi lihtsalt logeleda! Igatahes minu laupäev oli sisustatud! Nimelt, meie linnakeses toimub iga-aastaselt lauluvõistlus ''talvelaul''. Sellel lauluvõistlusel osalevad 5-11 aastased tüdrukud/poisid. Ilmselgelt mina ise seal osaleda ei saanud (kuigi ära poleks küll öelnud), oli minul au olla sellel aastal žürii liige. Mitte, et mulle hirmsasti meeldiks kedagi hinnata vms, kuid kui su eelmine lauluõpetaja sind nii ilusti palub appi, siis kuidas Sa ütled ära? Ja mina kui väike aktivist, ei suuda sellistele pakkumistele kuidagi ära öelda, siis olin kohe nõus, minult mitu korda küsima ei pidanud. Kui nüüd võistlusest nüüd üldisemalt rääkida (selleaastasest), siis oli võistlus tegelikult hüpriski tasavägine, olid vaid mõned üksikud, kes kohe eriliselt paistsid silma oma erilise hääle, või lauluvalikuga. Minule igatahes väga meeldis neid jälgida ja kuulata. Tegelikult oli nii, et terve selle aja, mis ma seal neid lapsi laulmas kuulasin, mul oli nii suur kiusatus ise sinna lavale minna ja laulma hakata. (tegelikult polegi minu lauluvõistluski enam kaugel, täpselt minu sünnipäeval 21.märtsil). 

Sellel lauluvõistlusel on ka oma kindel eripära- kohti seal ei jagata, vaid antakse välja erinevad eripreemiad ja nännid. Seekord oli lapsi lausa 41, eks proovige ise nendele kõigile tabavad tiitlid leida (kahjuks pidi mõni siiski täiesti ilma jääma, elu on  juba kord selline karm).

Maiasmokkadele (loe: žüriile) anti ka tänutäheks tänukiri ja purgike mett.... mmmmmmm mesi...

Selle asemel, et peale lauluvõistlust suunduda koju, läksin mina hoolitseva sõbrannana hoopiski Laura juurde, kelle väike õde pidas kodus sünnipäeva  oma sõbrantsidega (õde sai Tal 8-aastaseks). Laura palus mind appi/seltsi, aidata nendele ''pisikestele'' mõningaid mänge teha. Jõudes sinna, pandi mind otsekohe hoopiski sööma (lucky)...

Kuid ei möödunud kuigi palju aega, kui juba Laura õde tuli meie juurde murega, et nad tahaksid midagi mängida. Mnjah, suutsime tol hetkel kiiruga välja mõelda ainult ühe lihtsama mängu- limbo. Hakkasimegi siis peale.. Algul said kõik vägagi hästi hakkama, kuid mida madalamaks see läks, seda rohkem valesti nad hakkasid sealt alt läbi pugema..(kes pea ees, kes kükkis..). Näitasime Lauraga ette, et kuidas seda tuleks õigesti teha, aga nemad lasevad ikka samamoodi edasi. Oeh, otsustasime et lõpetame selle kaose ja saatsime nad nii kauaks oma tuppa mängima kuni oleme mingi uue mängu neile välja mõelnud. Panime oma ajurakud kiiresti tööle ning tulime palju paremale ideele, teha viktoriini. Kuid sellega läks vähe aega.. (tegelikult palju). Millal te ise viimati tegite viktoriini esimese klassi lapsele? Oli ülimalt raske mõelda välja küsimusi, mida nad kõik võiksid teada, toon mõningad näited esitatud küsimustest: ''Kuidas nimetatakse teisite plaksumaisi?''; ''Mis värvi on sidrun?''; ''Mitu aastaaega on aastas, milline nendest on kõige soojem?''; ''Mis värvid on Eesti lipul?'' jne..

Midagi saime kuidagi valmis ja ka pliksid olid väga tublid, mõne küsimusega tekkis neil probleeme, kuid võin öelda et nad olid väga tublid! Muide, mind imestas see, et ühe tüdruku käekiri oli parem kui minu oma, kõik vastused kirjutas Ta ka kirjavigadeta.. Lihtsalt uskumatu!

Otsustasime peale seda karmi pidu, et jään ööseks Laura juurde.. Vaataksime filme, räägiksime juttu ja lihtsalt oleksime.. noh, tegelikult umbes nii läkski.. peaaegu...

Muidugi filmi me otsisime ja seda ka vaatasime, aga mitte nii nagu tavalised noored.. See nägi välja selline, et panime filmi telekas mängima (World war Z- teadmiseks, see on ülimalt hea film). Sättisime enda lähedusse dipikastme, krõpsud ja popcornid ning tee (me fiilime teed- rohelist teed-piimaga) nommnomm... Film iseenesest oli paar tundi pikk, kuid järjest suutsime ära vaadata ühe tunni, avastasime nii juhuslikult, et köök näeb nii õudne välja ja kuna me kumbki ei talu korrastamata kööki, hakkasime seda koristama (raske uskuda või mis?) Aga tõesti, just meie olimegi need hullud kes hakkasid kell üks öösel kööki koristama, ja muide päris põhjalikult. (kuigi film oli alles poole peal). 

Mis me seal nühkisime seda.. oma pool tundi kuskil. Kuna teetassid olid selle ajaga juba tühjaks saanud, siis tegime endale uued võrratud joogid. Tegelikult olime selle tunni aja sees juba umbes 2-3 tassi teed joonud. Läksime lõpuks mingi aeg filmi edasi vaatama, mulle ikka niiväga meeldis see (kahel korral hakkasin peaaegu nutma), aga ei, see pole tegelikult üldsegi kurb film.. Piripillll

Õhtu (loe:öö) jooksul me jäime ära nii palju teed, et võiks meie koosistumist lausa nimetada teeõhtuks, sest teed me jõime TÕESTI palju! Aga kuidas sa ütled ära niivõrd heast joogist nagu roheline tee piimaga?? Õige vastus, ei ütlegi! :P 

Magama saime alles kell nelja paiku.... Mis sest et ma pidin pühapäeva hommikul kell 11:00 koolimajas , kooriproovis olema.

Ma ei hakka siin sellest proovist pikemalt rääkima, see oli niiiiivõrd väsitav ja koormav, sest tegu oli 4-tunnise kooriprooviga (rebib katki). Ja ma ei taha ennast nüüd päris tühjaks ka rääkida :D mjäu