Miks on nii nagu on

Miks on nii? Miks on olemas negatiivsus? Miks on olemas inimesed kes peavad sind enda sõbraks, kuid tegelikult nad seda ei olegi? Miks kuradi pärast mina sellised inimesed alailma üles leian?
Jutt ei käi mitte ainult ühest inimesest, vaid päris mitmest, võiks öelda et isegi paljudest.. 
Lugu iseenesest on selline, et minu kohta levitatakse sõpruskonnas eriti mahlakaid jutte, et ''ou, ärge selle Lindaga tegemist tehke, Ta on kahepalgeline, keerab kõigile sitta, Ta on ärakasutaja, Ta valetab jne jne jne''. Reaalselt mõeldakse välja mingid valed, ainuüksi selle pärast, et inimene ei suuda suureks kasvada ja rahulikult minuga silmast-silma omad probleemid lahendada. Tegutsetakse eriti alatult, asi iseenesest on vägagi lihtne ja loogiline... Võetakse ükshaaval ette minu kõige kallimad sõbrad, räägitakse neile mingisugune muinasjutt valmis ja volaa.. Juba minu sõbrad/sõbrannad vihkavadki mind (nii vähe ongi vaja).. Mul ei ole sõnu, kuidas üldse üks suvaline inimene suudab teisele nii palju psühholoogiliselt haiget teha.
Iga päev pean kuulma kas koolis, facebookis või kellegilt kolmandalt, mida minust jälle räägitud on. Mitte kunagi varem ei ole minuga midagi sellist olnud (lootsin et ei tule ka), aga võta näpust.... 

Minu jaoks on kõige arusaamatum see, et kuidas saab parim sõbranna uskuda mingit totaalset jama ja seeläbi mind vihkama ja ignoreerima hakata.. (Haha, oli küll naljakas, naeraks paar korda veel..) Kujutate ette, piisab vaid ühest lausest: ''Linda rääkis sinust täiega igast sitta'', möödub murdosa sekund ja võitegi juba vastuseks kuulda: ''okei ma usun sind, Linda on imelik, ma vihkan teda, ma ei oleks osanud seda temast arvata''. Kas ei oleks targem enne uurida, kas sellel jutul ka tõepõhi all on? Tule räägi minuga, ma räägin asjast nii nagu päriselt on, kui sa mind ei suuda uskuda, küsi inimeselt kes veel sealsamas kohapeal olid (kuigi ka neid ilmselt ei usuta).
Milleks vaeva näha... Linda sa ju nagunii valetad. No kurat, ega ikka ei valeta küll. ERITI meeldiv on linna peal endast igasuguseid huvitavaid jutte kuulda,  jepii mii soo häpii..not. 

Kahjuks on nii, et inimesed kes minu eest seisavad, satuvad ise sama suurtesse jamadesse (ta on ju Lindaga ja Linda on värdjas). See ei ole õiglane!!! Miks te surgite teiste eludes? Kas tõesti pole midagi targemat/huvitavamat teha??
Eks näis kuhu see asi kõik jõuab, julgen vaid loota et reaalselt mingit kampa mulle peale ei saadeta (olgugi et mõjuva põhjuseta). Ma lihtsalt soovin et see noorhärra, kes kõike seda jama kõigile seletab, saab lõpuks aru kui lame see on, pole lahe kellegi elu niimodi totaalselt pea peale keerata.


Algul oli tegelikult plaanis sellest kõigest siia mitte kirjutada, aga nüüd, kui asi hakkab totaalselt kontrolli alt väljuma ma muud moodi ei suuda.. Mul ei ole rohkem midagi lisada.

Share:

2 kommentaari

  1. Aga alati on lohutav mõelda Tartule, kus on inimesed ja loomad, kellele Sa rohkem või vähem* meeldid :)

    *vähem on hetkel Janet, see vajab natuke tööd ja on siis ka juba rohkem :)

    VastaKustuta
  2. Kusjuures sellistel hetkedelgi ma mõtlen iga kord Tartule (tartukatele). Lohutav on mõelda, et tegelikult on inimesi kellele ma veel meeldin (loodetavasti). :)
    Janetiga on jah sellised lood, küll ma peatselt tema südame võidan :D

    VastaKustuta