Pühadest, reisist

Jõulud.. Mis siin ikka muud kui söök-jook-söök-jook-söök-jook. Pean tunnistama et peale jõulupühi tundsin ma ennast nagu ülesöönud suur pall. Jah täpselt nii oligi, aga lohutagem end sellega, et need on lihtsalt täiesti tüüpilised eestlaste Jõulud! wooohooo piduu, okei mis ma siin ikka sellest söögist räägin (olgugi et omaette) aga jõulud ja söök, see on koos, neid kahte ei lahuta miski.

Kingitused, uuhh, nendeta ikka ei ole õiged jõulud, ma siiralt loodan et ma ei ole ainuke teismeline kellel käivad enne jõule päkapikud, minu arust on see komme nii vinge, nagu miks mitte. Nii armas on iga hommik leida sussi seest mingi üllatus. Aga see-selleks.....

Kõik minu jõulukingid läksid teemasse (loe: kõik oli sinist värvi). See hommikumantel ja pidžaama, soojad sokid, rätik, šokolaadid- see on minu stiil.

Peale pühi (26.detsembril) startisime Johannaga (loe: minu parim sõbranna) ja tema emaga Tallinna lennujaamast lennukiga Londonisse (ehkki see oli ainult vahepeatus). Meie sihtpunktiks oli hoopis Prantsusmaa. Kõik selleks et veeta ülejäänud jõuluvaheaeg oma sõprade juures. Ei, nad ei ole eestlased, täiesti eluaegsed prantslased. Nimelt suvel toimus Prantsusmaal, Marmande linnas noortevahetus, kust saime endale mitmeid sõpru/tuttavaid, aga sellest täpsemalt ma siin praegu rääkima ei hakka.

Nimelt meie täpseks sihtkohaks oligi Marmande linn, mis oli järgnevaks kümneks päevaks meie kodu. Ööbisime ja ühtlasi ka elasime terve selle aja Pierre-i (loe:pieri) üliarmsas ja hubases kodus. Tema pere ja kõik oli superluks. Kolmeks päevaks sõidsime autoga nelja tunni tee kaugusele, Atlandi ookeani äärde sugulaste juurde (loe:majatäis rahvast), seal veetsime mõnusalt aega, tutvusime selle imeliselt kauni ümbrusega, nautisime päikest.

Ma arvan et Prantsusmaa puhul oli kõige naljakam see, et väljas oli ilm, nagu meil Eestis on kevadel, päike paistis, muru oli roheline ja kõik muu komplekt, aga eripära lisas see, et iga maja ja aia külge oli kinnitatud jõuluvana, kes ronis oma pisikese redeliga, kott üle õla vinnatud. Ausaltöeldes oli seda vägagi koomiline vaadata.

Üldiselt sujus kogu reis plaanipäraselt (loe:megalahedalt), kõik kuni lahkumise õhtuni. Kogu jama algas sellest, kui jõudsime Bordeaux lennujaama. Algul kõik sujus, läbisime turvakontrolli, sõime oma suurepärseid võileibu ja mõtlesime et jess, saab lõpuks koju! Lennuk pidi lahkuma kell 21:40, lennujaama jõudsime paar tundi varem, need paar tundi oli nagu terve igavik. Kui lennuki väljumiseni oli jäänud umbes tund aega, siis võisime tabloolt näha kirja, "London, Gatwick - delayed", seda me tahtsimegi et meie reis edasi lükataks...... Saime seal umbes neli tundi passida (kokku tegelikult kuus tundi). Saime lennujaama poolt isegi kaardid, millega saime lennujaamast osta 4,50€ väärtuses süüa või juua (pudel vett maksis 3€) 00:35 saime lõpuks lennukile ja Londoni poole liikuma. Ülejäänud reis sujus kenasti, kuidagi jõudsime järgmisel päeval Eestisse.

Ja nagu eestlased ikka, kohe Ülemiste Macdonaldsisse sööma, sest nälg oli lihtsalt kannatamatu. Vabandused, vabandused...