Hirm on ju loomulik?

Nagu eile juba teatasin, olen tänasest mõneks päevaks Tartus haiglas. Päeva algus oli eriti veniv, mis algas juba kell kuus hommikul, not very awesome. Jõudes poole kümne ajal haiglasse, pidime empsiga arsti ootama veidi üle kahe ja poole tunni. Algul jäi mulje, nagu kõikidel arstidel ja õdedel siin oleks täiesti suva, et me siin ootame, kuid kui mu arst lõpuks minuni jõudis, sain aru, et tegu on siiski väga meeldiva ja toreda inimesega.
Kuna tänasel päeval minuga midagi ei tehtud, siis mulle anti luba minna linna peale, mida ma ka paar tundi kasutasin. Tagasi tulles ootasin Mac'i, kes oma teraapia-Elliega haiglasse tuli, mul oli muidugi tohutult hea meel neid näha. Veel enne tema tulekut tutvustati mulle minu homset päevaplaani, mille üle ma pole üldse fucking õnnelik.
Kuna ma oma haiguslugu ja muud sellist siin päris lahkama ei hakka, siis valgustan teid esialgu kõigest ühest protseduurist, kuhu olen homme sunnitud minema (seda sama asja ma tegelikult nii rängalt kardangi). Nimelt homme tehakse mulle lumbaalpunktsioon. See tähendab süstalt ja minu selgroogu. 
Süstlaga sisenetakse selgroolülide vahelt seljaajju, kust võetakse proov. Kogu aja vältel tuleb olla täiesti liikumatult. Arstid ütlesid mulle, et protseduur kestab umbes 5 minutit, aga see asi kõlab juba nii tohutult õudsalt, et ma tõsimeeli kardan seda, väga rängalt kardan. Too protseduur on ka esimene, mis mulle homse päeva jooksul tehakse.
Päriselt, ma ei mäleta praegu, millal ma viimati midagi nii hullult kartsin. Selline suremise tunne on. Kirsiks tordil on see, et hommikul ma süüa ei tohi ja alates öösel kella kahest ei tohi ma magada, kuna mind ootab ees ka uneuuring, mille käigus pannakse pea külge mingid jubinad ja seejärel pean tund-kaks magama, vaadatakse magades minu ajutegevust.
Tahaks kõvasti ropendada ja lihtsalt minema joosta, fakk küll!

Share:

4 kommentaari

  1. Mina arvan, et kuna Sa ise tahad väga teada, et mis Sul lõpuks ometigi viga on, siis pole siin midagi väga ropendada. Pigem püüagi keskenduda sellele, et kõik tehakse selleks, et arstid jõuaksid tõelise põhjuseni, et miks mingi häda Sind vaevab ja kui ei leitagi midagi, siis saad vähemalt selle üle rõõmustada, et ühe haiguse saab jälle välistada ;)
    Aga eks hirm on antud olukorras tõesti loomulik, kuid oluline on selle juures hirmul mitte lasta Sinu üle võimust haarata ja Sind halvata (uh, küll sai imeilus lause :D).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaaa mul ongi väga hea meel, et uuritakse ja puuritakse, aga see protseduur lihtsalt hirmutab mind nii väga. Easy to say ;)

      Kustuta
  2. Ja Linda tahab meil arstiks saada :-)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muidugi tahan, sellesmõttes haiglas on nii kodune olla, tulevane töökoht ja puha :D

      Kustuta