Impro-mina

Sel nädalavahetusel oli selline teistsugune olemine. Olin üksi kodus, eelkõige selepärast, et kolmanda eksami (bioloogia) tarvis õppida. Muidugi jah, terve aja ma seda loomulikult ei teinud.
Kevadkontsertil, vasakult Liisi ja Mina
Reede pärastlõunal toimus meil (Paide Gümnaasiumil) iga-aastane kevadkontsert. Noh, tegelikult oli see minu jaoks viimane kevadkontsert, sest sügisel jätkan oma haridusteed Pärnu Koidula Gümnaasiumis. Uue kooli suhtes olen tegelikult väga-väga põnevil, aga samas tunnen ka kurbust, et nüüd viimased kolm aastat õpin üldse teises linnas, kui olen seda siiani teinud. 
Õhtupoole tuli mulle külla ka Laura, kellega, nagu alati, kuulasime muusikat, vaatasime filmi, rääkisime jutu, sõime...Öösel kell kaks tuli meil mõlemal tahtmine ennast liigutada. Niisiis hakkasime siinsamas toas trenni tegema. Kuigi jah, see otseselt trenni tegemise moodi välja ei näinud. Peale kõhulihaste ja plangu tegemise seisime kordamööda käte peal ja ülejäänud aja väänlesime igatpidi :D Mida need tüdrukud veel siis reede öösel tegema peaks?
Laupäeval jõudsin lõpuks ka õppimise juurde. Olles sellega selleks korraks ühele poole saanud, võtsin oma kitarri kätte, kuulates samal ajal Eeva Talsi plaati. Kuulasin mitmeid-mitmeid kordi laulu ''Vihmani truu''. Seejärel panin laulu kinni, kirjutasin üles sõnad ja hakkasin viisiga improma. Kokku tuli laulule selline cover, kus viis on totaalselt teistsugune, samas kuidagi hea ning ka teistsugune.
Täna olles veel üksinda kodus, otsustasin, et ma siiski pean laulu ''Hetked'' kitarril sõrmitsemise välja nuputama. Paar kuud tagasi pöördusin selle murega Eeva Talsi poole, kuid kuna laulul noote ei ole olemas, siis soovitas ta mul kirjutada Mari Jürjensile, kuna selles laulus mängis kitarri Mari. Ka temale rääkisin sama jutu ära, mille peale ta vastas, et ta ise ka täpselt ei tea mida ta mängib, teeb seda kuulmise järgi. Mõlemaga nendega oli veidi muud juttu ka, aga see pole antud hetkel praegu oluline :) Igatahes jah, ma ei saanud neid noote, kuna nad mängivad kuulmise järgi (mis on ülikõva tegelikult).
Seega ma pidin need ikkagi ise välja nuputama, ja vola, pool tundi laulu kuulates ja kaasa mängides mõtlesin välja! Aga tõesti nii järjest, et ma parem käsi oli küünarnuki kohast juba surnud, sest ma ei liigutanud seda pea üldse. Tööd tegi parem käsi ainult randme osast. Tahtejõud on alati kõige suurem ja võimsam, mis ma muud oskan öelda. 
Eelteatena võin juba öelda, et kui ma nüüd mingiaeg endale uue telefoni saan, millega saab normaalselt filmida, hakkan tegema erinevate laulude covereid, mida hakkan oma youtube'i
kanalile üles laadima, aga selleni on veel kuu-paar aega ;)

Share:

0 kommentaari