Tagasivaade möödunud aastasse

Täna on pidu ja põhjust tõsta kõrgele šampanjaklaasid (minuvanused alakad peavad küll leppima lastešampusega). Tänast päeva saab julgelt pidada minu blogi sünniajaks, kuna täpselt täna, aasta aega tagasi, postitasin siia oma esimese blogipostituse. Täna, nüüd mil olen aasta aega blogi pidanud, on marunaljakas esimesi postitusi lugeda, kui kirjaoskamatu ma ikka olin. Aga positiivne on see, et näen ka ise, et olen tublisti arenenud (enda arust vähemalt).
Aga mis selle aastaga siis kõike minuga juhtunud on? Kõige rohkem olete pidanud kuulama minu imelikke seiku Kai ja Joosepiga seoses ja mida ma jälle nende juures korda saatnud. Olete pidanud taluma minu kirjeldamatut rõõmu kõikides Curly Stringsiga seotud asjades. Mingil perioodil (minu maseperioodil) pidite aina lugema minu halavaid postitusi kui läbi ma olen jne...Aga ega ma ei luba, et selliseid lähiajal ei tule, sest kool ju hakkab jälle :D
Tegelikult uskumatu mida kõike annab ühe aastaga ära teha. Samas kui hakkan meenutama, siis on mõningaid seiku, mis on kohe nii hästi meeles, et vist ei ununegi kunagi ära.
  1. Minu TOP 3 listi esikohale kuulub kindlasti minu sünnipäev, mis oli täis nii häid, toredaid, armsaid, nutma ajavaid kui ka ülisuperpuper emotsioone. Oli samal päeval ju minu lauluvõistlus, kus ennast edukalt esimesele kohale lõõritasin. Aga tegelikult see esikoht niiväga minu päevale nii palju särtsu juurde eraldi ei andnudki, see oli pigem lihtsalt üks komponent. Põhiteema oli ikkagi selles, kuidas Kai ja Joosep mulle üllatusena Paidesse, lauluvõistlusele tulid ja mind nutma ajasid. Ja muidugi veel muud üllatuskülalised. See on ka mul nii värskelt meeles, kui õhtul oma blogisse oma sünnipäevaseid kirjeldamatuid emotsioone kirjutasin, tuli Laura ja tuli mulle üllatusena ukse taha (õhupallide, rooside ja suure šokolaadiga).
  2. Teisele kohale on tunginud samuti üks kindel päev. See ülivinge asi juhtus minu enda koolis, kui Eeva ja Villu Talsi kontserti andmas käisid. Minu tulihingelisemad blogilugejad teavad väga hästi, kui väga ma Eeva Talsist lugu pean ja kui ülimegapalju ma teda fännan. See oli nagu ülisuperluks, kui peale kontserti sain veel Eevaga rääkida. Peal saalist väljumist muljetasin (loe: kisasin) Kaile telefoni kaudu kõrva, kui õnnelik ma ikka olen. Samal ajal tatsasin sihitult mööda kolmanda korruse koridori ringi, kilkasin, naersin, nutsin ja siis uuesti kilkasin. PS. Kai kõrvad on sellest nüüdseks edukalt taastunud.
  3. Ka endale üllatavalt jääb kolmandale kohale reis USAsse. No selle vastu kohe ei saa üldse. Võibolla tänu praegusele kolmandale kohale saate aru, kui väga ma ikkagi mõnest inimesest lugu pean ;) Kuigi kogu USA reis oli megahüpersuper äge, sest ma sain olla seal oma kullakalli Mariakesekesega ja me sattusime õnne läbi ühte hästi toredasse ja armsasse peresse, kes meid kohtlesid nagu enda lapsi. Muidugi oli üks meeldejäävamaid päevi Santa Gruzis, mis oli lihtsalt uskumatu. Surfata ja peale seda lõbustusparki minna, ülilahe! Okei, ameerika mäed olid jubedad, ärge sinna küll minge, kui juhuslikult kõrguseid ja kiiruseid kardate (nagu mina)
Need olid siis minu jaoks ''aasta sündmused''. Salaja loodan muidugi, et see aasta tuleks veel greizim ja lahedam, aga eks on näha. Jälgige ja laikige kindlasti ka minu blogi facebooki lehte (et olla kõigega kursis) ja olge mõnusad! ;)

Share:

0 kommentaari