Nii jabur, ajab lausa naerma

Täna tuleb minu poolt selline eriti minulik postitus (mitte et ma nüüd tegelikult koguaeg niimoodi mõtleks või räägiks..okei, see polnud praegu loogline). Juttu tuleb seekord Kaist, tegelikult Kai blogist, kui nüüd eriti täpseks minna, siis järgnev postitus on pühendatud rohkem ühele postitusele, kus oli juures (minu poolt) filmitud video sellest, kuidas ta oma rääkivat arvutit kasutab. Tema postitus koos eelmainitud videoga sai päris populaarseks (põhjuseks siis Malluka Facebooki lehel jagatud link). Muidugi sai blogi hullult palju vaatamisi, nagu tohutult palju, sama palju tuli ka sellele postitusele kommentaare, mis kõik kiitsid ja tänasid ja veelkord kiitsid ja kiitsid kui tubli ja tore ja tubli Kai ikka on, et pime ja puha. Kujutate ette, pime inimene saab endaga hakkama ja lausa blogib ning sellest hoolimata, et ta pime on, ta blogib. Much wowww!
Ärge küsige, mis mul hakkas...Ma ise ka ei tea. Mind hämmastas selle kommentaaripuhangu juures just see, et inimesed nagu arvaksid, et see on auasi, et inimene saab endaga nii hästi hakkama ning suudab veel elurõõmus olla. Mina terve selle aja mõtlesin, et no mida veel...Muidugi ma olen Kai üle ülepea uhke, et ta nii tore ja armas ja kallis ja kõik veel nummipummiarmsake on, aga kas selles tegelikult on siis midagi nii erilist, mida kõik peaksid rääkima või jagama. On ju tohutult palju nägijaid, kes on sama elurõõmsad, toredad, lahedad ja tublid, kui nad on ju lihtsalt nägijad. Mind hämmastab see, et inimesed on mingi puude pärast kohe nii teistsugused (pean silmas seda, et inimesed käituvad puudega inimestega teisiti kui n.ö. tavainimestega, kellel on tervis korras).
Kuna ma tean Kaid juba aasta aega, olen ma ta maailmas täiesti sees, ma tean milline ta on, kuidas erinevates olukordades käitub, kui sarkastiline ja tore ja armas ta on. Olen temaga olnud koos nii piisavalt kaua aega, et suudan vabalt aru saada tema rääkivast arvutiprogrammist. Koos olles, kui Kai arvutiga oma fännikirju luges, siis ma lihtsalt kuulasin ja rääkisin terve aja kaasa, et mida veel, lõpuks hakkas endalgi nii naljakas..muidugi Kai naeris minu üle terve selle aja, sest tema jaoks oli minu reaktsioon niivõrd naljakas. Tegelikult natukene oligi.
Inimesed arvavad et pimedad on meist kõigist kuidagi teistsugused. On nii mitu korda olnud juhuseid, kui Kaid tahetakse mingite erinevate asjade tarbeks intervjueerida, et räägiks oma elust jne. Mina näiteks ei saa aru, mis niiväga sellele tähelepanu pööratakse. Okei, oli üks kord mingi asi, oli teine kord, aga miks peab neid niiiiiipalju olema. Ma tunnen ennast praegu nii lollina, sest just mõistsin, kuhu oma jutuga jõudnud olen.
Tegelikult tahtsin pajatada oma emotsioonidest, kui Kai neid kommentaare luges. Olime neid kokku lugenud u 3 või 4, kuni mul lõpuks viskas tegelikult nii kopa ette, kuidas inimesed pimedaid nii kõrgele positsioonile panevad ja niivõrd tähtsaks peavad. Pimedad on samamoodi igapäevanähtus, nagu on nt võõramaalased. See on ju okei, kui kuskil venelane vms mööda kõnnib, teda, kui tavalist inimest ei hakata niimodi kiitma kui tubli ta on, et oma elukesega hakkama saab ja rõõmsa näoga ringi kõnnib. Pime on samamoodi ühiskonnaliige, kes on meie kõigiga samaväärne, see kehtib ka kõigi teiste puuetega inimeste kohta. Ma arvan endiselt, et pole vaja neid kuidagi nii eriliselt tähele panna (näiteks minul on Kaiga tavaliselt päris naljakas tänaval kõndides möödaminejate nägusi vaadata, nad lihtsalt vahivad ja vahivad, samamoodi nagu vahitakse ülekaalulisi, või muude kehaliste erinevustega inimesi). Ma lihtsalt ei pea seda õigeks ,tehke mis tahate, aga ei pea. Mul oleks küll päris nõme, kui tänaval mind terve aja inimeste pilgud saadaksid (mitte et Kai neid tähele paneks, aga siiski ).
Okei, nüüd te peate mind suure tõenäosusega täielikuks jobuks vms, aga tõesti nii ma arvan. Pimedad on meie kõigiga samaväärsed. Muidugi on hea, et inimesed on pimedatest ja nende tegemistest teadlikud, kuid siiski, nad on meiega samasugused (kuigi jah, tõsiasi, nad ei näe, aga muud ju polegi midagi teistsugust). Vabandust kõigi ees, kes arvavad, et ma olen liialt otsekohene, aga mõnikord lasen ennast täiesti vabaks ja ütlen kõik välja.
Tegelikult Kai blogis ka oma viimases postituses minu reaktsioonist, kui koos neid kommentaare lugesime. Seda postitust saab lugeda SIIT.

Share:

2 kommentaari

  1. Sa oled väga tubli, armas, tore, suurepärane ja veelkord tubli! Päriselt, ma ei tee praegu sarkasmi ;)
    PS. Nagu ma eile ütlesin, siis inimesed kirjutavad, et ma olen inspireeriv sellepärast, et tegelikult on väga palju terveid inimesi, kes virisevad ja seletavad päevast-päeva, et kui keeruline ja raske on elu, ise sealjuures mõtlemata, et nt. ratastoolis inimene ei pruugi üldse võib-olla kellegi teise abita õuegi pääseda ja võib-olla tahavad need erivajadusega ja puudega inimesed olla lihtsalt täiesti iseseisvad, mitte, et keegi peseks neid, riietaks, söödaks, koristaks vms. Sellepärast tulevadki mõned puudega inimesed rohkem esile, kes seda kõike hoolimata oma puuduvast meelest suudavad ja teevad. Ühesõnaga ma püüdsin nüüd tark olla ja kommentaatoreid kaitsta :D Aga poogen, nad ju terved inimesed ja saavad enda kaitsmisega ise hakkama, kui selleks põhjust leiavad :D

    Kuid sellega ma nõustun täiega, et kõik inimesed, olenemata oma erinevusest, on kõik ühiskonnaliikmed ja pole vaja neid suu ammuli vahtida või siis põlgusest näpuga vehkida.

    VastaKustuta
  2. Heyy Linda... Lugesin kaa su postitust... Niisiis... Arvan mina samuti nagu sina, et olgu kasvõi pime, kurt, invaliid v ma ei tea... nad on samasugused nagu meiegi. Mul on pidevalt samamoodi, kui ma kurtidega kuskil käin, et jõllitatakse ja vaadatakse ja siis tullakse veel pärima kaa :D näevad ju ise et olen kurt ja vehin kätega :D Aga olen sama arvamuse juures nagu Sina... Sama mina ei pea õigeks seda et igati terve inimene käib ja viriseb, nagu Kai siin ennem kirjutas, et selliseid on kaa palju. Need inimesed peaksid võtma õppust igati elurõõmsatelt ja toredatelt inimestelt, kes oskavad elu nautida ka siis, kui midagi on valesti või teistmoodi.
    Seega Linda... Oleme siis meie (Need kiiksuga teistmoodi liigagi rõõmsad olevused) neile eeskujuks ja näitame, et saab olla õnnelik ka ilma virisemata :D

    Oli tore sinuga tutvuda ja ootan meie järgmist kokku saamist :D
    C.

    VastaKustuta