Kästi blogida

Kai käskis mul praegu blogida, ükskõik millest. Meil on Skype kõne käimas. Kai käskis panna silmad kinni ja kirjutada sellest, kuidas ta käib mulle koguaeg pinda, et ma pean blogima ja blogima ja blogima. Kurat, laliseb kõrva samal ajal kui ma kirjutan :D Samal ajal kui ma üritasin oma paari esimest lauset kirja panna mulises Kai mulle midagi taustaks..ma isegi ei kuulnud mida ta rääkis, aga mulle tundus see küll nii, nagu: ''Mullmullmulll, mullmull..pead...mullmullmullmull''...Õudneeeeee. Tegelikult ma pidin täna blogima oma skautlike õpete laagrist, kus ma viimased neli päeva aega viitsin, aga ma lihtsalt ei saa, pole sellist õiget tunnet sees, et sellest kirjutada praegu. Praegu ma ka tegelikult lihtsalt vuristan siin postituses midagi kokku, sest KAI KÄSKIS. Seega, süüdistage selles arusaamatus blogipostituses ainult Kaid, mina pole üldse süüdi.
Mul on selline karvane tunne, et mõistlik ja sisukas postitus tuleb alles homse päeva jooksul millalgi, võibolla isegi kaks, sest ühes ma räägin sellest hullult väsitavast Skautlike õpete laagrist ja teises postituses sellest, kuidas ja millega ma täna oma tuba kaunistama hakkasin (täpsemalt ühte seina). Mul oli selle seina kaunistamise mõte juba sest saadik, kui minu toas remont lõpetati (pandi uus tapeet, viidi vana voodi välja ja tõsteti asju ümber, värviti lagi..) remont tehti üle-eelmise aasta detsembris. Ütlen ausalt, täna sellele ''kaunistamisele'' on minu toas olev kirjutuslaud nagu pabersodi hoidik.
Dubidubiduu, aga ma olen päris kindel et sellest mõttest tuleb kokku ilus ja armas ja nunnu reaalsus. Asi on alles poolik, aga ilmselt järgmise nädala sees saab see lõplikult valmis jeii. Mulle just tuli meelde, et ma pean ka Lipi-Lapist minema ostma maasikapunast paksemat lõnga, et Kaile talveks mütsi-salli-käpikute komplekti kuduma hakata.

Share:

4 kommentaari

  1. Mulle hullult meeldib see postitus...peaks mainima, et üks minu lemmikuid, sest on selline mitte millestki rääkiv ja lihtsalt lampi kirjutatud hetke mõtetest ja tunnetest- see ongi äge! :D
    Ja nii palju siis minu jutust kasu oligi, et panid kõrva taha blablablablablaa. Mis siis ikka, kordamine on tarkuse ema ja ma siis kirjutan siia uuesti selle, mida rääkisin. "Linda, Sa pead lihtsalt blogima. Kirjutadki, et Sul on mõistus otsas ja ei suuda kuidagi ree peale tagasi saada, et tagant järgi sündmustest ja tegevustest kirjutada. Kirjuta, kui palju käib närvidele Kai kamandamine teemal, et millal Sa blogid ja et Sa pead blogima, jsest muidu Sa ei saa klikke...kõik lugejad kaovad ära, keegi ei viitsi vana ja seisvat blogi piilumas käia. Selleks, et kirjutada, ei pea ilmtingimata kirjutama koguaeg asjalikku juttu ja mingitest üritustest, võid ka oma emotsioone väljendada, et oled väsinud, oled tüdinenud, oled õnnelik või kirjuta kasvõi sellest, et skaudilaager ajas Su seedimise esimest korda täiega segi ja pead nüüd öö otsa magamistoa ja vetsu vahet traavima...teemasid on lõputult."
    No näed, ma kirjutasin ise praegu siin juba nagu uue postituse. Vot nii kirjutavad profid :P On kuhu areneda ;)

    VastaKustuta
  2. Aga Sa armastad seda lolli :P

    VastaKustuta
  3. Peab tõdema, et jah :P Kihhihhii

    VastaKustuta