Ainult tarkadele?
Mul on olnud aega tervelt kolm nädalat tutvuda oma uue kooli, õpetajate ja klassikaaslastega. Võin julgelt öelda, et praegune mulje koolist on vägagi hea. Klassikaaslased on toredad ning sõbralikud (ja ülitargad), iga aineõpetaja teab täpselt ja põhjalikult õpetatava aine kohta.
Õppetöö hakkas meil suhteliselt kohe täie rauaga, seega vaba aega on täpselt nii palju, et kui hästi tahta, jõuab parematel päevadel peale kodus õppimist kümne ajal magama. Rütm on praeguseks juba peaaegu paika loksunud. Hommikul kell kuus on äratus, uni tuleb 8-9 ajal õhtul, magama jõuan 22-23 ajal.
Ma ei oska nüüd öelda, mis see päriselt on, aga ma tunnen, nagu mul oleks praegusel ajal mingisugune sisseelamise-stress. Olen niivõrd ehmunud sellest tohutust õppimise tempost, ei tunne ennast mõnes aines (lihtne näide: matemaatika) millegi pärast üldse kindlalt. Aju lihtsalt ei suuda seda kõike ära seedida, alles jääbki peas ainult üks puder ja kapsad.
Eelmise koolinädala lõpupoole oli meil matemaatika kontrolltöö. Ütleme nii, et see ei läinud päris nii, nagu ma oleks tahtnud, ma ei taha teadagi, mis kõveriku hinde ma selle eest saan (loe:kahe)...raske oli..ei ole siin kübetki liialdust, ausalt! Iga juhul, töö tööks...peale selle töö tegemist, ka isegi veel järgmisel päeval mõtlesin aina sellele kontrolltööle, kui halvasti saab ühte asja teha..selline ülimegahüübernõme tunne tuli sisse, selline kurb, ärritunud, segaduses..Niisugune tunne, et mida paganat ma siin Koidula-tarkade-koolis teen?? Appi te ei kujuta ettegi, millised ajugeeniused mu klassikaaslased on (ausalt, praegu ma ei pinguta ka üle!)!! Tunnen ennast nende keskel suhteliselt hariatult, kes on kuskilt teistele tundmatust kohast Paidest välja hüpanud ja kes püüab nüüd suurema linna riigigümnaasiumis hästi toime tulla, et arstiks saada. Ma praegu naeran enda üle, sest:
1) Kuidas minust arst saab, kui ma juba praegu endaga toime ei tule? (kool on kestnud ainult kolm nädalat!!!!!!!!!!!!!!!!!!!)
2) Ma nii kuradima palju kardan kevadisi eksameid (meil on iga õppeaasta lõpus kolm eksamit)!
3) Sain just aru, kui suur põdeja ma olen :D
Peaks vist ennast kokku võtma ja mõistma, et gümnaasiumi algus EI PEAGI kerge olema! Ei tohiks rasketel asjadel oma mõistuse üle kontrolli võtta, sest ma olen Linda, kes tuleb endaga toime, vahet pole kui nigel olukord ka poleks, eksju :D! Pean vist lihtsalt asja kuidagi positiivsemast küljest vaatama ning lõpetama lõpuks ennast oma klassikaaslastega võrdlemast!!! Ennast teistega võrdlemine on mu üks suuuuuurimaid miinuseid (peaks vist üle saama sellest lõpuks!).
Püüan sel nädalal võimalikult palju blogisse postitusi koolist kribada ja pilte lisada, sest käes on rebaste retsimise nädal! Homne päev koolis möödub pidžaamades ning hommikumantlites, koolikotti me ei aksepteeri, selleks on ju ometigi padjapüürid olemas..It's going to be fun!
PS. ma olen nohus, kurguvalus väikses köhas ja kõhuviiruses :P
4 kommentaari
Lõpetan see aasta Koidula gümnaasiumi ja ka algus oli minu jaoks paras surm. Ei olnud ma kõige lollim, aga teps mitte kõige hiilgavam samuti. Kümnenda klassi (loodussuund) eksameid põdesin ikka megalt. Mis kuradi mõttes mul on iga aasta eksamid, eksole. :D Aga reaalselt kõik on tehtav. KUi juba 10nda eksamid mööda saad, saad aru, et tegelt polegi nii jube ja on väga hea panna ennast proovile, et palju ma ka reaalselt see aasta selgeks sain. Näiteks on mul ülihea meel, et nii 10. kui 11. klass mate eksami tegin, sest kõik uuesti aasta lõpus üle korrata ja ära teha, annab ikka sitaks juurde.
VastaKustutaSai pikk komm, ühesõnaga, don't be hard on yrself ja need eksmid ei ole üldse nii jubedad (kordate enne kõik üle nagunii).
Mul on väga hea meel kuulda, et ma pole ainuke :D Ma püüan su öeldu meelde jätta, et see mind motiveeriks :D By the way, kes sul matemaatikat annab? :D
KustutaAyyyy chillbilllll, alguses kuidagi läheb megaraskelt, aga kuu-kaks ja see on täiesti tavaline, pole enam nidagi rasket! Ajaplaneering is the thing ja koolieksamid tulevad vaid kasuks ;)
VastaKustutaJaa, ma pean lihtsalt õppimise tempo üles soojendama :D
Kustuta