No pliis

Võtsin ennast nüüd üle mitme aja kokku ja otsustasin solfedžo algteadmisi õppima hakkama. Otsisin igasugused leheküljed teooriate ja näidetega uuesti välja. Umbes tunnikese materjali põhjalikult mitmeid kordi läbi lugedes ning lolli näoga mõtlema jäädes sain ma aru sellest, et minu puhul on ilmselt ainult kolm võimalust: 
  • 1. Solfedžo on täiesti haigelt julm raketiteadus, millest ei olegi võimalik aru saada (mitte kellelgi)
  • 2. Ma olen selle jaoks lihtsalt liiga loll (milles ma ei kahtlegi)
  • 3. Ma pean lihtsalt edasi elama selle teadmisega, et ma ei saa seda kunagi selgeks (mis on vägagi tõenäoline)

Kogu lugemise ajal olin ma toooohutult süvenenud, kasutades kõiki oma ajurakke meelde tuletamaks, mida olen ka juba varem kuulnud, et lihtsam oleks. Seega jah, solfi teooriat olen ma ka varasemalt uurinud, et midagigi aru saada, aga ei! Ma reaalselt mõtlen, et kuidas see kõik on võimalik endale veel selgeks teha? Rääkimata pähe jätmisest! Ausalt, minu aju on nii koos kui koos+lisaks sellele olen ma endas täiega pettunud. Ja ma kavatsen nii kauaks alla anda, kuni ma endale õpetaja leian (ja mul pole õrna aimugi, kust kohast või millal).
Ma just praegu üle mitme tunni suvatsesin aknast välja vaadata..miks õues juba kottpime on? :D Jõulud hakkavad tulema? Nope, kõigest kooliaasta koputab uksele. Kusjuures mul hakkab nüüd vist juba vaikselt see lihtne uue-kooli-ja-kodu-ja-elu värk kohale jõudma (rõhk sõnadel ''vist'' ja ''vaikselt''). Nädalavahetusel on juba oma kodinatega Nõmme minek...aga antud hetkel on mul üks pisikene probleemikene..Kuna ma tahaks eriti esimesel koolipäeval vähemalt hea esmamuljegi endast jätta, peaks ma ju idee poolest ka normaalne välja nägema (mille täideminemises ma sügavalt kahtlen). Seega, mis imeriided ma endale selga veel peaksin panema? Kleidi+sukad+baleriinad? Mustad teksad+pidulikum pluus+baleriinad? Arvestades asjaolu, et mul pole ühtegi rabavalt ilusat kleiti, ega megakaunist pidulikumat pluusi, siis ma lähen lihtsalt riieteta või kanakostüümiga, väga vahet ju polegi.
Ma räigelt kardan seda, et ükskõik kui tavaliste või normaalsete riietega ma ka ei läheks, näen ma teiste kõrval välja nagu totaalne maakas või lihtsalt kartul. Seega ma ootan teilt ideid, sest mul on mõistus otsas.

Share:

4 kommentaari

  1. Mina soovitan esimesel päeval kindlasti kleidi panna ja kuule Linda, Sa kolid mu juuksurist ema poole, kui Sa talle õhtul varem teada annad, et tahad hommikul sonksi, siis varub selleks spetsjom aja ja teeb Sulle mõne hüüber kena pitspunutise pähe ;) Võta lihtsalt kogu oma juuksearsenal kaasa :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui ilus ilm on, siis panen vist selle pitsist heleroosa kleidi, mis me koos ostsime omale :D Juhul kui VÄGA soe on

      Kustuta
  2. Solfedžo on üks lihtsamaid asju üldse, selleks, et sellest aru saada tuleb vaid osata õigeid küsimusi küsida. Näiteks mida sa sealt enim osata tahad? Diktaate kirjutada? Lauludele harmooniat juurde panna? Sul ju musikaalsust kulbiga antud. Ma ei usu elu sees, et sa hätta jääd :). Kui tahad võid FB küsida millest aru ei saa :)

    VastaKustuta
  3. Mul on solfi kohta oma teooria. Taust: koolis ei õppinud ma sellest ära MITTE MIDAGI. Ehkki laulsin kooris ja puha. Siis millalgi läks mu laps Ellerheina laulma ja ma arvasin, et teen endale asja selgeks.
    Lugesin internetti.
    Lugesin paberilt raamatuid.
    Piinasin muusikaharidusega tuttavaid küsimustega.
    Tulemus: null.

    Lääne muusikanotatsioon on olemuselt ebaloogiline. Oktav jagatakse 12 pooltooniks. Miks 12? Mitte 10, 11, 15? Mitte keegi ei vasta ja viidatakse pmst kabalistikale ja kreeklastele. Okei, las olla, 12 ilus arv. Nüüd noodijoonestikul ei ole need 12 pooltooni kõik olemas, vaid on neist suvaline valim. Mõnikord on kahe järjestikuse (märgitud) noodi vahel terve toon, mõnikord pool, see sõltub hunt teab millest. Selle segaduse klaarimiseks, õigemini veel segasemaks tegemiseks, on loodud helistikud, nende markeerimiseks dieesid-bemollid, kokkuvõttes mingi puder.

    Ja teooria on siis see. Muusikahariduses sees olevad inimesed elavad ühtlasi selles ebaloogilisuses sees. Nad ei taipa, KUI arusaamatu ja ebaloogiline see mitte-muusika-inimese jaoks on. Kooliajal ei vaevunud keegi mulle ütlema, et noodijoonestiku kahe järjestikuse kõrguse vahel võib olla kas terve või pooltoon. Ju peeti seda teadmist nii ilmselgeks, et ei mõeldud, et selle peaks selgelt välja hääldama. See on ju lääne muusika A ja B, seda peaks lapsed teadma.. sünnist saadik, umbes.

    Aga kui küsid mistahes muusiku käest "MIKS see nii on" või "selgita mulle", siis jooksevad kõik ummikusse. Okei, üks loll jõuab palju küsida, aga kellelgi kusagil võiks solfi kohta ju lihtlabane selgitus olla, eks? Kuid mina pole veel leidnud.

    Ma pean normaalselt viisi. Ma toksin laste laulude noote arvutisse ümber (et nad koolis antud laule kodus õppida saaks) jne. Ma suudan keskeast hoolimata uusi asju õppida - tänagi olin päev otsa koolitusel. Aga solfedžost aru saada - ma ei suuda. Ja ma arvan, et ei suuda sellepärast, et see ei olegi loogiline, mõistusega hõlmatav süsteem. Ja et need, kel see on emapiimaga ära õpitud, ei mõista ega hakka mõistma neid, kel ei ole.

    VastaKustuta