Linda igalpool

Ma siiralt loodan, et täna päeval te väga ära ei ehmatanud, et WTF, mida see Linda oma blogis veel postitab, mingi igavana pildi ja selle ette üheainsa lause. Tegelikult jah, selle postituse taga olid siiski minu kaks õde, mitte mina. See tegelikult oli mulle sama suureks üllatuseks nagu ka teistele (lugejatele). 

Täna oli siis selline ''vahva'' koolipäev, kus aeg aina venis ja venis....Tegin tunnis ilusti kaasa ja puha. Mingi aeg siis vaatasin kella (tundus nagu oleks pool tundi möödas) aga ei, kus Sa sellega? Ainult viis minutit oli möödunud.. see oli nii terve selle tunni ajal. Kusjuures see ei olnud ainult matemaatika ajal, see oli terve päeva nii. Kõik need kuus tundi. Vägaväga julm! Täna olid kõik koolis ka eriti uimased ja unised (mina ka). Koolist on juba nii julm väsimus, et keha ei suutnud vaheaega ära oodata. 

Peale kooli lippasin tegelikult kohe koju, et riided vahetada ja seejärel ootama hakata, kuni mulle autoga järgi tullakse ja Tartusse Helpific'i üritusele viiakse. Muidugi see aeg läks megakiiresti ja ma hilinesin kokkulepitud ajale kokku umbes 20 minutit!! Õnneks midagi hullu polnud, sest Carola käis veel Selveris ja Kristo ei ole ka kuri :D

Tartusse sõidu ajal ma pidin peaaegu südari saama. Ma lihtsalt nii tohutult kardan möödasõite ja kõike sellist, aga Kristo kohe feelib neid! Öelge mulle, kes saab sellist asja nautida? Õhhh, nii õudne-õudne-õudne! 

Kohale jõudes hakkas siis mingi aeg selline tähtis jutuajamise ring, kus räägiti vabatahtlikest ja enamjaolt kõigest sellega seonduvast. Muidugi meie Carolaga oleks ääre pealt kõva häälega naerma hakanud, mis sest, et mina istusin üldse temast tunduvalt kaugemal. Laske veel kaks hullu kokku..Ülejäänud aeg oli lihtsalt selline mõnus istumine mõne juhtkoerakasutaja ja Mariaga (Carola ja Kristo ka, aga nad viiplesid kurtidega veidi eemal...mina veel viibelda ju ei oska, nuuks). 

Kuna sellest üritusest ma niivõrd põnevat juttu kokku kirjutada ei oska, siis lähen (sujuvalt) üle teisele teemale. Nimelt peale üritust läksime siis kolmekesi Mcdonaldsisse einestama. Saime oma eined ja joogid ja jäätised kätte, hakkasime sööma. Okei, kui söömiseks seda just nimetada saab..me sõna otseses mõttes iga ampsu järel purskasime Carolaga naerma, lihtsalt sellepärast, et see oli naljakas kuidas Carola sõi oma wrappi (wrapi ostmisele eelnes autos väike lugu, mis igakord mulle meelde tuli kui ta seda wrappi hammustas). Lihtsalt nii naljakas, kõik oli naljakas!

Mingil ajal tulid meie lähedusse istuma mingi kamp noori (kuskil vanuses 13-14). Muidugi meie Carolaga samal ajal lõkerdasime seal, täiest kõrist. Meist möödudes kommenteerisid noored: ''Issnand, istume siia vä? Need on mingid imelikud ju!'' Natuke aega hiljem, kui nad olid juba mõnda aga meie taga istunud ja meid haaras Carolaga järjekordne naerupahvakas, siis kuulsin järjekordseid kommentaare: ''See naer, tra'', ''Nad on ikka täiega veidrad!'' Aga minule pakkus see veel rohkem nalja, seega oli jälle põhjust naerda. Noh, nüüd ma olen igatahes kodus tagasi ja surmani väsinud..mjäu.