Uskumatu, aga ma polegi veel jõudnud sellest kribada, et meil maal uus kiisu on. Ta on lihtsalt niiiiiiiiiiii nunnu. Välimuselt hallika triibuline, esikäpa otsad, tagajalalabad ja rind on valged. Väike beebi. Tema on siis selline, kellega miilustamiseks peab kõige-enne võitma kiišu usalduse, mis on ka igati normaalne. Aga noh, ega siis temast enam lahti ka eriti ei saa, tatsab ikka igale poole kaasa, mis on ühtlasi niii nunnu, sest ta on nii pisike ja armas. 

Üks hommik oli selline armas ärkamine. Magasin rahulikult, kuni tõusin mingi krabistamise peale. Tegin silmad lahti ja nägin kiisupoega enda voodi ees. Kuna ma veel päriselt üles tõusta ei viitsinud, siis kutsusin ta voodisse. Otsejoones tuli ta mulle rinna/kaela peale tuttu ja nurruma (praegu on see koht, kus tuleb öelda awwww). Lihtsalt niiiii nunnu väike numminummi kiisupoeg. 

Õhtul üritasin siis Kai teist kinnast edasi kududa. Istusin samal ajal voodis ja telkust vaatasin Frozenit. Vaevalt jõudsin ma ühe varda ära kududa, kui Tripsu juba tuli ja arvas, et jube lahe oleks nüüd Linda varraste ja lõngaga mängima hakata. Sinnapaika see kinnas siis jäigi..

Ma kohe ei oskagi midagi rohkem öelda, kui seda et ta on ikka nii hullult nunnu ja pisike ja armas ja tupijupi. Kellel vähegi silm seletab, vaata oma silmaga seda nunnukat, mjäu :)