Linda feilib

Mis siin koolielul ikka nii uut ja huvitavat? Igal päeval õpin tükike midagi uut, nii matemaatika, keelte, maailmamajanduse kui ka iseenda kohta. Jah tõesti, Linda, oled 15, aga ikka on asju, mida enda juures avastada. Kas nüüd just päris avastama..pigem nagu meelde tuletama. 

Täna, oli siis peale viite pikka tundi kehaline kasvatus, mis toimub meil praegusel ajal väljas. Tänasel tunnil jooksime tüdrukutega pargis krossijooksu. Mina, kui kõige geniaalsem olevus siin maamuna peal, avastasin alles mõni minut enne tundi, riideid vahetama hakates, et olin oma pluusi koju jätnud. Palun, oo targad ja üllad inimesed, seletage mulle, missuguse matemaatilise valemiga see võimalikuks sai? Dšiises küll. Õnneks oli mul kaasas tuulekas. Nii ma siis tundi läksin: jooksupüksid, jooksutossud, sport-rinnahoidjad, tuulekas ja that's it. Enne hindelist jooksu tegime ka ühe soojendusringi, mille käigus sain aru, et selle tuulekaga joostes ma head hinnet küll ei saa, ma lihtsalt sulan poole tee peal ära. 

Mõtlesin välja, et võtan siis jooksu ajaks selle ära. Enne seda, kui hakkasin oma mõtet teoks viima, küsisin veel klassiõdedelt luba, et kas nad kannatavad paar minutit mu massiivseid pekivolte vaadata. Ühtegi negatiivset vastust ma (õnneks) ei saanud. No nii me siis startisime, jooksime mööda parki, mina oma sportrinnahoidjate väel, pooleldi palja kõhuga...