Võtsin ennast nüüd üle mitme aja kokku ja otsustasin solfedžo algteadmisi õppima hakkama. Otsisin igasugused leheküljed teooriate ja näidetega uuesti välja. Umbes tunnikese materjali põhjalikult mitmeid kordi läbi lugedes ning lolli näoga mõtlema jäädes sain ma aru sellest, et minu puhul on ilmselt ainult kolm võimalust: 

Kogu lugemise ajal olin ma toooohutult süvenenud, kasutades kõiki oma ajurakke meelde tuletamaks, mida olen ka juba varem kuulnud, et lihtsam oleks. Seega jah, solfi teooriat olen ma ka varasemalt uurinud, et midagigi aru saada, aga ei! Ma reaalselt mõtlen, et kuidas see kõik on võimalik endale veel selgeks teha? Rääkimata pähe jätmisest! Ausalt, minu aju on nii koos kui koos+lisaks sellele olen ma endas täiega pettunud. Ja ma kavatsen nii kauaks alla anda, kuni ma endale õpetaja leian (ja mul pole õrna aimugi, kust kohast või millal).

Ma just praegu üle mitme tunni suvatsesin aknast välja vaadata..miks õues juba kottpime on? :D Jõulud hakkavad tulema? Nope, kõigest kooliaasta koputab uksele. Kusjuures mul hakkab nüüd vist juba vaikselt see lihtne uue-kooli-ja-kodu-ja-elu värk kohale jõudma (rõhk sõnadel ''vist'' ja ''vaikselt''). Nädalavahetusel on juba oma kodinatega Nõmme minek...aga antud hetkel on mul üks pisikene probleemikene..Kuna ma tahaks eriti esimesel koolipäeval vähemalt hea esmamuljegi endast jätta, peaks ma ju idee poolest ka normaalne välja nägema (mille täideminemises ma sügavalt kahtlen). Seega, mis imeriided ma endale selga veel peaksin panema? Kleidi+sukad+baleriinad? Mustad teksad+pidulikum pluus+baleriinad? Arvestades asjaolu, et mul pole ühtegi rabavalt ilusat kleiti, ega megakaunist pidulikumat pluusi, siis ma lähen lihtsalt riieteta või kanakostüümiga, väga vahet ju polegi.

Ma räigelt kardan seda, et ükskõik kui tavaliste või normaalsete riietega ma ka ei läheks, näen ma teiste kõrval välja nagu totaalne maakas või lihtsalt kartul. Seega ma ootan teilt ideid, sest mul on mõistus otsas.

Ainult üks nädal veel ja mu elu muutub täielikult! Esmaspäeval algab uus kooliaasta, mis kohe päris korralikult muudab mu ennist ja veel ka praegust elu. Alustades täiesti uuest koolist, lõpetades uute inimeste ja koguni uue elukohaga. 

Kui küsida minult, kas ma kardan ka, siis mu vastus on ''jah''! Ei, ma ei karda oma praeguse elu täielikku peapeale keeramist, lihtsalt see kõik on alles nii uus ja värske olukord, et ei ole veel õieti jõudnud kõigi nende asjade peale mõtlemisegagi ära harjuda. Alustades juba sellest, et ma pole kunagi pidanud kooli ajal olema kodust nii kaugel (Paidet pean silmas). Kuna lähen Kilingi-Nõmme elama (Pärnusse ei leidnud elukohta :( ), siis see tähendab ka minu jaoks totaalselt teistsugust elu. Nimelt kooli minemiseks pean igal hommikul sõitma bussiga ca 40 minutit. Ei, ma ma pole selle tõttu grammigi nördinud, pigem on see alguses lihtsalt harjumatu. Paides oli minu kodu koolist (Paide Gümnaasiumist) nii ''kaugel'', et kui ärgata üles 10 minutit enne tundide algust (nagu mul ikka kombeks oli), jõuab hea tahtmise korral väga hästi hilinemata esimesse tundi. But not anymore!

Veidi naljakas on see, et kui kooliaasta sees keegi peaks küsima minu käest: ''Kus sa elad?'', siis mida põrgut ma vastama peaks? A la ''Ah, tead ma siin nädala sees elan Nõmmes, vahepeal maal ja ülejäänud aja Paides..'' Mul ei ole ideid :D See ''pisiasi'', et ma reaalselt hakkan nüüd Kai ema juures elama, ei tähenda seda, et ma Paidet oma päris koduks enam ei peaks. Paide on ja jääb mu koduks, nii kauaks kuni ma ülikooli ajal endale mehe leian :D Saladuskatte all võin öelda, et mul pole isegi plaanis kedagi otsima hakata, elus on muudki huvitavat, kui mingid kutid (liiiiiiiiga palju probleeme).

Ma tegelikult tahaks juba megapalju oma klassikaaslasi ja teisi kümnendikke näha, ma küll täpselt ei tea miks. Ma lihtsalt niiväga loodan, et seal on paljupaljupalju toredaid ja rõõmsaid inimesi. ''Mida rohkem toredaid emotsioone, seda lihtsam ning lõbusam on ka õppida ja suhelda''.

Olen kodus tasapisi (okei päris palju) vaadanud ja mõelnud, milliseid valikaineid endale võtta, kuna noh, nii või teisiti tuleb seda ju lõpuks teha. Ma pakun, et norm oleks võtta maksimaalselt kaks-kolm valikainet, aga mulle pakuvad nimekirjast huvi lausa 6 valikainet (+Tartu Ülikooli teaduskool). Tegelikult kui ma väga tahan, siis suudan oma nimekirjast asju välja kärpida küll, lihtsalt ootan koolini ära ja kuulan uudiseid, kuidas see värk üldse käib (kui palju valikaineid peab minimaalselt olema ja kuidas kõik toimib, et ajaliselt jõuaks jne). 

..Ausaltöeldes tegin ma enne selle (praeguse) lõigu kirjutamist ligikaudu poole tunnise (planeerimata) mõttepausi. Mu peas on sadamiljon erinevat mõtet, nii kooli, elamise kui ka praeguse kohta, aga seda kõike on niivõrd palju, et ei saa ega oskagi kõike kirja panna. Mõnipäev on isegi kohati (lühiajaliselt) selline abituse tunne, tunne, nagu peaks samal hetkel tegema midagi muud, aga ei saa (egane, jep, ma tean). Need on sellised asjad, mida tahaks tohutult kellelegi rääkida, aga sisetunne ei lase seda teha. Tegelikult on täiesti olemas see ''üks inimene', kellele ma räägiks kõigest, aga paraku asjaolude tõttu ei ole seda võimalust :( See on see tunne, kui sind valdab koos samaaegselt mitu, täiesti erinevat emotsiooni, nagu näiteks: rõõm, kurbus, elevus, pettumus, segadus, huvi, masendus?, ootus..Selline postituse lõpp ei olnud absoluutselt kuidagi planeeritud, lihtsalt selline mõte tungis pähe ning pühkis ideed eelnevalt kirjutatud teemast kõrvale

Kuna eelnev nädal oli täis tohutult palju positiivseid emotsioone, ei saa ma kohe kindlasti midagi jagamata jätta. Nobedamad blogilugejad on kursis minu tripiga Võrumaale rahvapillilaagrisse, mida ootasin tublid kaks aastat (enda mäletamistmööda vist mingiaeg mainisin).

Päev enne laagrit sõidutasin ennast väikse maakonnabussiga (ja kohvri ja kitarrikoti ja suure madratsiga) Maria juurde, et vahetult enne laagrit meid mõlemat ekstramõnusasse folkmuusika meeleollu viia. Õhtu (ja öö) möödusid suures osas muusika ja laulu saatel+saun. Tol hilisõhtul oli ka maagiliselt mõnus ilm mil taevas oli selge, tähed särasid ning õhk oli parajalt soe/jahe. Hommikul läksime koos laagrisse, jeii.

Pisike hetk lõpukontserdist

Laagripaika kohale jõudes tervitas meid vihmake ja mõningad inimesed, kes olid samuti varem kohale jõudnud ning ootasid juba koos meiega koolimajja sisselaskmist. Antud hetkel tundsin ma kohalolijatest ainult Mariat ja tema ema, teisi polnud ma elusees isegi mitte näinud, ainult Maria juttude põhjal olin kuulnud, et tegu on väga lahedate inimestega (selles veendusin juba lähima tunni aja jooksul, kui inimesi kogunes järjest juurde ja juurde ning kõik majja sisse lasti ning ma inimestega suhelda sain).
Kuigi mitmeid aastaid laagris koos olnud ''punt'' oli minu jaoks täiesti võõras (nagu ka mina neile), võeti mind väga kiirelt omaks, mis andis väga hea ja vaba tunde (mulle tohutult meeldivad sellised inimesed!), ma ei pidanud ennast kuidagi tagasi hoidma ning sain olla ''mina ise''. Esimesel päeval toimus kerge sisseelamine uue laagri, uute inimeste ja uue olukorraga, mis olid kõik megapositiivsed! Õhtul esinesid kõigi rõõmuks kõik pilliõpetajad, kes tegid mõnusa mini-folk-kontserdi. Kontserdist üks lugu ka videona. Ülimõnus!

Kuna blogijate seas on antud hetkel too ''55 küsimusele''  vastamine niivõrd populaarne, siis otsustasin minagi need ette võtta. Otsest eesmärki nagu polegi, ma isegi täpselt ei tea mis puhul ma sellele oma aega kulutan :D Ma tibakene loodan, et äkki keegi leab midagi uut siit minu kohta, muidu ausalt, vastasel juhul on see lihtsalt mahavisatud aeg.

1. Kas Sa magad riidekapiuksed lahti või kinni?

Ausaltöeldes ma ei loegi ajakirju. Ajakirjades on kuponge?

Haha okei, see on päris imelik küsimus. Kui karu mind ründaks, oleksin ma poole minutiga ilmselt hakkliha, samas kui mind peaksid mesilased ründama, siis pääseksin kõigest valu ja paistetusega. Seega mesilaste poolt (kuigi vaevalt, et mingi suvaline mesilaseparv mulle kallale tuleks).

Kuna mulle see pardimoka mood kohe üldse ei istu, siis küll jah, (kui keegi just suvalisel hetkel minust salaja pilti ei tee, kus eriti retardi näoga enamikel kordadel jään)

Ma ei mäleta millal ma seda viimati tegin, aga Soomes olles lugesin maasikaid ja herneid kokku mida korjasin, et kriisiolukordades ennest veidikenegi motiveerida (ühte koppa mahtus keskmiselt 250 maasikat, olen norm nagu ikka :D)

Näidake mulle inimest, kes EI OLEKS seda kunagi teinud. Eriti värskelt tulid meelde kodutüdarde laagrites olevad isetehtud-metsa-europeldikud.

Tavaline ühekohaline voodi, mis peaks olema pikkuselt 2,1 meetrit ja laiuselt, eem, ma ei tea. Piisavalt lai, et rasvavoldid üle ääre ei valguks.

Ma olen sellel nädalal tohutult palju homseks esinemiseks laule laulnud, et ma ei oskagi öelda praegu. Kaldun praegu Mari Jürjensi kõige värskemal plaadil oleva laulu ''Tuhat elu'' kasuks ;)

On täiesti okei, kui ei ole seda ülemäära palju. Mõnele isegi täiesti sobib, see võib seljas väga tšikk (ma ei tea selle sõna õigekirja :D) välja näha.

Suurima heameelega, sest mis mind takistab? :D Minu filmieelistused algavad õudusfilmidest lõpetades multifilmidega, seega pole midagi imestada, ma vaatan kõike.

20. Kas Sa oskad autol õli vahetada?

Ma oskan autot lükata, kui on vaja :D

21. Oled Sa kunagi saanud kiiruse ületamise eest trahvi?

Mul pole peale rattalubade mingeid lube :(

22. Mis on Sinu lemmik võileib?

Soe võileib ohtra juustu ja juustuvorstiga

23. Millal Sa tavaliselt magama lähed?

Kooliajal püüan kümne-üheteist ajal voodisse jõuda, suvel lükkub magamaminek paratamatult hilistesse õhtutundidesse.

24. Kas Sa oled laisk?

Ei?

25. Kui Sa olid laps, siis kelleks Sa end Kadri- ja Mardipäeval riietusid? (originaal Halloweenil)

Ma pole kunagi Katri jooksmas käinud, Mardipäeval armastasin ennast võimalikult pussakalt riidesse panna ja vuntsid ette maalida.

26. Kui paljusid keeli Sa rääkida oskad?

Emakeelt ja inglise keelt, vene keelega on veidi keerulisemad lood :D

27. Kas Sa tellid mõnda ajakirja?

Ei

28. Kas Sa vaatad seebioopereid?

Hell no!

29. Kas Sa kardad kõrgust?

Eeh noh ma otseselt ei oska sellele vastata, ma pelgan lahtiseid kõrgusi, aga ma otseselt ei karda (sest ma kardan kloune :))))

30. Kas Sa laulad autos?

Kui tuleb hea laul, mille sõnu ma oskan, siis kipun kaasa kriiskama küll :D

31. Kas Sa laulad duši all?

Duši all mööduvad minu kvaliteet-minutid elu üle järele mõtlemiseks, seega ei, duši all olles laulmiseks aega ei jagu.

32. Kas Sa tantsid autos?

Kuidas saab autos tantsida? :D

33. Viimati tegid autoportree fotograafi juures?

Eelmisel septembril koolis, not very interesting. Kahjuks tuli pilt ka päris õõvastav (klassipildil nägin parem välja) :D Ma ei ole kuigi fotogeeniline.

34. Kas Sa arvad, et muusikalid on imalad?

Mis see sõna tähendab? :D

35. Kas jõulud on stressirohked?

Ee ei, kuigi ilmselt ''päkapikkude'' ja ''jõuluvana'' jaoks on küll stressirohke, kes mind siiani jõuluajal külastada armastavad :D

36. Lemmik kook?

Mul oli kunagi üks kutt, kes oskab teha maailma parimat kohupiimakooki, deem, see on parim!

37. Kas Sa usud vaimudesse?

Usun ja ei usu, pigem usun. Kunagi paari-kolme aastasena nägin pea iga kord kodus esikus sellist väikes mehikest, kes oli üleni musta riietatud (ta on veel lühem kui mina selles vanuses). Tal oli must nahktagi, mustad teksalaadsed püksid, mustad sokid ja kingad ning must soni, selline hästi töntsakas mees, nägu kunagi ei näinud. Ta tuli alati välisuksest ja liikus mööda esikut minust mööda, suure toa poole. Ma alati kartsin teda nii hullult! Ma nägin teda ainult öösiti, kui läbi korteri pidin kõndima, et jõuda vanemate tuppa lutti küsima :D Alati jooksin esikust läbi, sest ta oli nii hirmus!!

38. Kas Sul on olnud kunagi deja vu tunnet?

Vääääga tihti!

39. Kas Sa võtad igapäevaselt vitamiine?

Vahepeal pidin kuu aega võtma, aga see oli ka ajutine.

40. Prisma, Selver või Rimi?

Selver, see on kuidagi kõige südamelähedasem, sest Paides ju Prismat ega Rimi ei ole :D

41. Nike või Adidas?

Nike, sest Nike tooted on ilusamad, kuigi Adi on ka viimasel ajal päris moodi tulnud.

42. Cheetos või Lays?

Kuidas kunagi, vahest on Cheetose isu, vahest Laysi. Enamjaolt ikka Lays.

43. Metspähklid või päevalilleseemned?

Sifkad :D

44. Oled kunagi võtnud tantsukursuseid?

Ei

45. Kas Sa saad oma keele torusse panna?

Saan. Miks selline küsimus? :D

46. Oled Sa kunagi nutnud, kuna olid väga õnnelik?

Ooojaa, seda tuleb ikka ette! Küsimust lugedes tuli kohe meelde see kevadine päev, kui Talsid meil koolis esinemas käisid ja peale seda Eevaga rääkida sain. Peale saalist väljumist rääkisin Kaiga 20 minutit järjest ja läbi pisarate väljendasin oma üüratut rõõmu :D

47. Kuum või külm tee?

Kuum

48. Tee või kohv?

Hommikul kohv, õhtul tee

49. Mis on Sinu lemmik värv?

Sinine ja heleroheline

50. Kas Sa saad hinge kinni hoida ilma, et hoiaksid nina kinni?

Suudan, tehke järgi :D

51. Kas Sa oskad hästi ujuda?

Piisavalt hästi, et mitte esimese 10 minuti jooksul ära uppuda.

52. Oled kunagi võistlust võitnud?

Muidugi, viimane võit kui selline oli kevadel toimunud lauluvõistlusel, kus sain 1. koha (peaksin uhke enda üle olema? :D)

53. Kummad on paremad, kas mustad või rohelised oliivid?

Oliivid on rõvedad

54. Kas Sa vingud nii kaua kuni saad oma tahtmise?

Oleneb millest täpsemalt jutt käib :D Kuigi enamasti mitte, sellist otseselt vingumist, et oma tahtmist saada on minu puhul pigem harv juhus, eks kõigil juhtub.

55. Kas Sa oled kannatlik?

Küllaltki, kuid mõningatel juhtudel saab mõõt kiiremini täis :D

Pikk paus blogis on möödas ja võtmas järjest uusi tuure. Vahepeal on juhtunud palju, alustades tööga Soomes lõpetades erinevate seikadega kodus, maal ja tuleva esinemise ning laagriga, mida väga-väga ootan. Juulikuu möödus minu jaoks kui linnutiivul, liigagi kiiresti (paraku nagu ka ülejäänud aasta). Juba varsti saan uhkelt ka öelda, et olen lõpuks uhke gümnasist (siiamaani ootan kooli, jee ma see imelik).

Kes juulikuu sees minu blogi facebooki lehte juhtus jälgima, on veidikenegi kursis minu tegemistega Soomes (kes ei tea asjast midagi, võib alati julgelt tagantjärgi minu facebooki lehte uudistama minna).

Alustades tööga võin julgelt öelda, et see oli iseenesest minu jaoks päris kurnav ja raske (sest ma sain seal aru, kui nõrk ma tegelikult koriluses olen), kuid samas mul on väga hea meel, et seal ära käisin. Esiteks juba sellepärast, et sain pikalt veeta aega Lauraga. Hommikuti oli meil alati äratus hiljemalt kell viis hommikul, et kella kuueks kuidagi põllule jõuaks. Esimene nädal möödus küllaltki tiheda vihma saatel. Hommikud olid külmad ja märjad, nii mõnelgi päeval saime korjata paduvihmaga, mis tegelikult polnudki nii ebameeldiv, kui alguses arvasin.

Aga kui nüüd rääkida korjamisrõõmudest, siis see oli küllalti üürike. Juba kolmandal päeval olid liigesed kõik nii kanged ja valusad, et liigutada ennast õieti ei jõudnudki, neljal-viiel ööl oli õlavalu tõttu isegi 100%  probleeme magamisega, see oli kurb :D Ühel päeval oli ka selline huvitav asi, et töölt tulles ja riideid vahetades märkasin, et parem käsi oli päeva jooksul kuidagi imelikult suureks paisunud. Ma täpselt ei oska öelda mis selle paistetama ajas, aga väga creepy oli oma kätt vaadata. Õnneks paistetuse sain järgmiseks hommikuks teelehtede kompressiga peaaegu täiesti alla.

Mõned õhtud möödusid toredate võrkpallimängude saatel koos teiste seal töötavate inimestega. Kuna enamik korjajatest olid ukrainlased, sai nende keelt kuulda maa ja ilm. Tänu sellele tundsin iga päev aina rohkem, kuidas hakkasin vene keelest (mis tegelt oli ukraina keel) järjest rohkem aru saama, mis on igaai positiivne ja motiveeris mind veelgi innukamalt edaspidi vene keelt õppima.

Lauraga hoolitsesime Soomes oldud aja jooksul ka selle eest, et oleks korralikult pildimaterjali, mida hiljem oleks tore vaadata ja veelgi rohkem, mida meenutada. Praegu on juba naljakas meenutada kõiki neid õhtuid, kuidas me alati vahetult enne magamajäämist ühte või maksimaalselt kahte pinisevat sääske närviliselt mööda tuba taga ajasime või kuidas me maasikapõllul püüdsime igal võimalikul viisil üksteist korjama motiveerida. Tegelikult oli kõik väga chill, aga päris oma kodus olla on ikka täiesti teine asi ;)