Põhjusel, et kool on kohe-kohe läbi saamas, usun olevat õige aeg avaldada millistesse koolidesse ja erialadesse sisseastumiskatsed suvel tegemas olen. Aja jooksul ei ole minu suur huvi ja vaimustus meditsiini vastu kadunud, mistõttu kolm katset teengi meditsiiniga seonduvatesse erialadesse. 

Esimeseks neist on Tartu Ülikooli arstiteaduskond, kus oleks vägagi suur au õppida. Kuigi küsimärke antud erialasse sisse saamiseks on mitmeid (nt piisavate teadmiste hulk), ei näe ma põhjust miks mitte anda endast parim ning siiski anda sellele võimalus ja proovida.

Kergelt paanikas

Teiseks teen katsed nii Tartu kui ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse erialasse. Leian, et õe amet on arstiga samaväärselt põnev ja katsumusterohke. Tõele näkku vaadates on ka eesmärk sama- anda endast kõik olenev, et kellegil teisel oleks parem, elamisväärne elu ning rahulolu ja jaks tegeleda oma igapäevatoimingutega. Kindluse mõttes registreerin ennast ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli erakorralise meditsiini tehniku erialatestile.

Viimaseks olen otsustanud teha katsed ka enda jaoks vägagi südamelähedasse erialasse, milleks on Viljandi Kultuuriakadeemias näitlemine. Too unistus voolas minu soontes juba mitmeid aastaid tagasi, kui veel aktiivselt näitlemisega tegelesin. Samuti armastan ma teatrit ennast väga, mistõttu annan endale võimaluse ka võib-olla ise sellest ühel päeval proffessionaalsel tasemel osa saada.

Erialakatsed, testid..kuidas neid ka nimetada, röövivad minult peaaegu terve nädala. Kui kõikide nimetatud meditsiiniga seonduvad katsed kestavad kõik pelgalt mõne tunni, mis kulub siis testi enda tegemisele, on näitlemise erialakatsed seevastu jagatud mitmele päevale, pannes sisseastuja nii füüsilises, vaimses kui ka vestlemisoskuse osas proovile, et pigistada igaühest välja kõik mis tal pakkuda on ning leida seeläbi parimad, kes näitlemise õpingute teele asuda saavad.

Millist eriala ihaldan kõige rohkem..on küsimus, mida on minult küsitud viimasel ajal üsna tihti. Praeguseks hetkeks on minu vastus lihtne ''vahet pole''. Põhjusel, et kõik nimetatud erialad on mulle ühel või teisel moel vägagi südamelähedased, oleksin õnnelik kõigi üle. Eeldusel muidugi, et vähemalt ühte neist mind ka vastu võetakse.

Kõik erialad nõuavad ühteoodi palju tööd, vaeva ja pühendumist. Antud juhul oleksin valmis, mis iganes eriala see nendest ka siis ei oleks, andma endast maksimumi, et jõuda tasemele, mille abil oleksin ühel päeval võimeline muutmaks teiste elusid praegusest võimalikult palju paremaks.

Oma eakaaslastele, kes pole tänase päevani suutnud välja mõelda mida edasi teha, soovitan soojalt sellega võimalikult kiiresti tegelema hakata. Tahes-tahtmata surub aeg peale ning üsna pea on registreerimised kõrgkooli katsetele avatud, seda ka mitte liiga kauaks.

Lisaks eelnevale kasutan juhust ning kutsun teid, kallid sõbrad-tuttavad, Pärnu Koidula Gümnaasiumi pidulikule lõpuaktusele, mis toimub 20.juunil kell 12.00 Pärnu kontserdimajas. Facebooki lingi sündmuse lehele leiad SIIT.

Blogida või mitte..selles on küsimus..

Terekest kallid kaasmaalased ja muidu sõbrad, kes varasemalt usinasti sellel lehel siin oma meelt lahutamas käisid või niisama ühe tüdruku kohati õnnetu teismeea üle itsitamas käisid. Te ei ole mu meeltest kadunud tänase päevani. Vägagi palju on selle paari aastase pausi jooksul juhtunud ja muutunud. Kui aus olla, siis nii mõnegi külje pealt üsnagi drastiliselt; on läinud vanu ja tulnud juurde uusi.

Läti, Žagarkalns 2019

Minust on saanud vahepeal (püüan olla jube usin) naiskodukaitsja. Eelneval aastal ma seda teed alustasin ja praeguseks hetkeks tunnen, et see oli üks parimaid otsuseid, mida üldse kunagi vastu võtnud olen. Lisaks erinevatele laagritele, õppustele ja väljaõpetele tunnen eriti suurt rõõmu suurõppus SIIL2018 osalemises, kust sain vägagi palju uusi kogemusi, tutvusi ja rõõmsat meelt (kuigi selg ähvardas varustuse raskusele vahepeal alla anda).

Eelmise aasta (2018) suve hakul asusin tööle Tallinn-Stockholm kruiisilaevale M/S Victoria I, kus tänase päevani lisaraha teenimas käin. Nüüdseks juba ca 9 kuud.

Kogu selle möödunud aja jooksul olen jällegi rännanud mööda Euroopat. Bussiga 2017. aasta kevadel läbi Läti-Leedu-Poola-Tšehhi-Slovakkia Ungarisse Budapesti; 2018. aasta kevadel Itaaliasse kuurortlinna Caorlesse ning Veneetsiasse; 2019. aasta kevadel taas bussiga läbi Läti-Leedu Poola Gdanski nimelisse linnakesse. Need reisid tegime koos oma armsa neidudekoori Argentum Voxiga (dirigent Toomas Voll). Kõigilt neilt tulime tagasi oma kategooria kullaga. *aplaus*

Oma lakkamatu mitte-tervise saagat lühidalt jätkates, olen nüüdseks ära käinud juba kahel põlveopil- viimasest alles taastun (võibolla mingil hetkel jutustan täpsemalt oma narkoosiuimast ja segasest peast ärkamistoas), kuid nii palju saan öelda, et siiani on kõik väga kenasti läinud ning loodetavasti saan oma vanainimestele omastest valudest üsna pea priiks.

Poola, Gdansk 2019

Enne viimast haiglakülastust jõudsin ära käia ka Lätis mäesuusatamas, mis on ilmselt üks ägedamaid asju mida eales teinud olen. Kuna päris mäel-mäel olemine oli minu jaoks esmakordne, siis alustasin tasa ja targu laugematelt nõlvadelt, kui lõpuks sain tehnika nii käppa, et läbisin suurima rõõmuga kõik rajad, ka need, millel paksem lumi ja puuduv valgustus. Imeline! Varsti kindlasti jälle!

Elu on tänase päevani olnud vägagi planeeritud- on selge, kus, mis kell ja millal täpselt olema peab. Pean ausalt tunnistama, et tegelikult on mul edasise suhtes küll jänes püksis, sest teadmatus, kus linnas, mis koolis, kellega olen poole aasta pärast, on ahastav!! Lohutan alati ennast tõsiasjaga, et teised ka ei tea hehe.
Praeguseks on kätte jõudnud üks pingelisemaid aegu - riigieksamid, koolieksamid, järeltööd, mõtted edasiõppimise ja sisseastumiskatsete peale... Mõnel päeval on tunda kuidas aju justkui pooleks tahaks lennata ja ei jaksagi enam millelegi mõelda. Selleks puhuks aitab tavaliselt rahulik puhkepäev või lihtsalt aeg iseenda, kitarri ning lauluga. Ära ei ütle kunagi ka metsas jalutamisest või mõne hea raamatu lugemisest.

Pikk jutt lühidalt..saite siit pisikesi killukesi möödunust. Kui mõistus, aeg ja lugejad vähegi lubavad võib juhtuda, et ehk soojendangi bloginduse üles ja vaatab mis edasi saab. Seniks aga nautige kevadet ja algavaid mõnusaid päikselisi päevi.