..oleksin kärbes. Olen rohkem, kui 90% kindel, et kui ma peaksin mingi hommik kärbsena üles ärkama, siis juba esimesel lennul saaksin ma surma. Inimestel on ju nii, et kui näevad kuskil toas kärbest liikumas, siis otsitakse hullumeelselt kiiresti välja kõik majas leiduvad kärbsepiitsad ja hakatakse vaest kärbsekest taga ajama. Nii julm elu ühel putukal. Selleks et minna punktist A punkti B, on vaja teha õhulend, kuid lennates reedad oma asukoha inimestele välja ning oledki juba surmalaps, sest kui juhtud ära väsima ja tahad pisut lendamisest puhata, viibutab juba keegi su poole räpase kärbsepiitsaga.
Ma ei taha kunagi kärbes olla. Inimestel on küll nii, et väiksed beebid on nunnud ja armsad, aga kärbsed. Nad on ju alguses valged tõugud. Päris jälk ju :D
1 kommentaari
Diagnoos: üleõppimine! :D
VastaKustutaAga tegelikult, kui korraks tõsiselt rääkida, siis ega see kärbsekene, ninnu-nännukene pole nii süütu miskit ja ei ole tema soov ainult lennata sihtpunktist A sihtpunkti B, vaid see kärbes on nagu külabuss, kes teeb väikeseid vahepeatusi. Oletame, et lähtekoht on Sinu arvutilaud ja sihtkoht elutoa diivanilaud, siis vahepeal teeb paar peatust Sinu jalal, käel, näol, seljal ja siis vahepeal niisama paar(kümmend) tiiru ümber pea, siis hakkab tal endal sellest tiirutamisest pea ringi käima ja satub akna ja kardina vahele ja sumistab seal arulagedalt jne.