Ma nägin..

..täna õudsat unenägu! Okei, see oli nagu megaõudne (situatsiooni mõistes, minu enda jaoks). Lugu ise ei ole pikk, aga..

Oli siis selline olukord, kus olin kodus, ema ja isaga. Järsku tuli välja et mul on poole tunni pärast lõpuaktus (9nda klassi). Ja kujutate ette...MUL EI OLNUD LÕPUKLEITI! Täielik õuduuuuus. Läksin ruttu ema juurde kurtma, et mul pole ikka veel kleiti ja ma ei jõua nii aktusele ja kõik on pekkis! Selle peale ütles emps, et vaataksin mis mul kapis on, äkki leian sealt midagi. Kapist võtsin välja veidi üle põlvede ulatuva roosa seeliku ja tirisin selga valge pikkade varrukaga pluusi. Jalga panin veel heleroosad pitsilised sukapüksid (mida lasteaiaealised tavaliselt kannavad). Igatahes kõik-kõik oli nii pekkis ja ma ainult nutsin ja nutsin, ma ei olnud nõus ka nende selga pandud riietega kuskile minema. 

Okei, see tundub kirjutades nii lambisena, aga te ei kujuta ettegi kui hirmus see oli. Ma pole ammu unenäos nii palju nutnud kui täna!! Õhhhhh, miks mu aju teeb mulle nii?!?!?