Miks on nii? Miks on olemas negatiivsus? Miks on olemas inimesed kes peavad sind enda sõbraks, kuid tegelikult nad seda ei olegi? Miks kuradi pärast mina sellised inimesed alailma üles leian? Jutt ei käi mitte
Köha, nohu, palavik- see ongi õige Eestimaa talv! Mina olen üks nendest kummalistest inimestest, kellel on alailma nohu või mingisugune kurguhaigus. Ausaltöeldes ma ei näe ainsatki põhjust, et miks just mina selliseid haigusi
Viimastel päevadel on toimunud minuga midagi veidrat (kuigi mitte midagi harukordset), ma olen kogu aeg väsinud (magan tundides, käin kõikjal tüdinenud näoga ringi). Mu organism lausa anub kosutava une järele, kuid magamine koolinädalal
Kuna Kai  ei kavatsegi mind enne rahule jätta kuni olen midagi uut blogisse postitanud, siis olin kohustatud midagi oma segaste mõtetega valmis kribama. Kuna viimastel päevadel midagi märkimisväärset juhtunud ei ole, siis seekord peate
Teisipäeva hommik... Päris tavaline eks..... Aga siiski, mitte seekord (eriti). Peab tõdema et selle algus polnudki midagi erilist tavapärase ärkamisega (loe: 7:00 on äratus, juba 7:30 olen voodist väljas). Niisiis, mul oli ainult
Eile peeti vanaonu Heinol sünnipäeva (loe: juubelit), nimelt ta sai täpselt 70-aastaseks. Kodus hakkasime selleks valmistuma juba kell 8:00 hommikul, sest oli vaja igasuguseid asju teha. Kujutage ette seda piina, ärgata koolilapsena nädalavahetusel nii
Jõulud.. Mis siin ikka muud kui söök-jook-söök-jook-söök-jook. Pean tunnistama et peale jõulupühi tundsin ma ennast nagu ülesöönud suur pall. Jah täpselt nii oligi, aga lohutagem end sellega, et need on lihtsalt täiesti tüüpilised