Tegelt täiega rott

Eelmine nädalavahetus oli siis sedamoodi tore, et sain üle pika aja maal olla (mainisin ka seda selles postituses). Kunas tol nädalavahetusel mul õieti midagi teha ei olnud (peale kiisupojaga mängimise), siis mõtlesin oma peaga välja, et meisterdada korjanduskast. Selline, mis pilku püüab ja lugema (natukenegi) kutsub.

Noh, kuna mul on tegelikult juba ammu mõte liikunud uue kitarri ostu peale ja ma ise olen nii rott, et mul selleks raha pole, siis mõtlesin igasuguseid variante välja, kuidas selle jaoks raha kokku saada. Mõtlesin ja mõtlesin. Lõpuks tulin sellise geniaalse idee peale, et meisterdada käepärastest vahenditest maale korjanduskast, kus seisaks peal erinevad hüüdlaused, mis kutsuksid väiksemal või suuremal määral annetusi tegema. Maale just sellepärast, et meil käib seal koguaeg megapalju sugulasi, tuttavaid ja sõpru. Paar üleliigset eurtsi ikka leiab :P

Minu kasutatavateks vahenditeks olid siis keskmise suurusega (väiksema-poolne) plastkarp, pastellsed värvipaberid, maalriteip, käärid ja harilik pliiats. Ega mul rohkem polnudki vaja. Alustasin siis sellega, et tegin karbi igaltpoolt maalriteibiga üle, seejärel lõikasin värvipaberist seinad ja kleepisin külge. Lõikasin välja eri-suuruses pilvekesi, kuhu ühtlasi kirjutasin ka peale oma hüüdlaused. Pilvekesed kleepisin karbi külgedele ja voilaa, valmis ta saigi! Nüüd ta siis kükitab seal suure köögilaua peal ja võtab usinasti sugulaste annetusi vastu. Millal ma piisavalt raha kokku saan, ma ei tea. Eks ma tegelikult üritan ise ka mingi raha kokku korjata, et see annetustele juurde lisada. Jõuludeks ehk saab piisava summa kokku, jeii :D Päris rotiks te mind küll nüüd pidama ei pea, sest raha läheb mul lihtsalt muude vajalike asjade tarbeks.