Linda kirjad iseendale
Toetab Blogger.
Täna on aprilli esimene nädalavahetus, kui nüüd täpsem olla siis nädalavahetuse lõpp- 1.Ülestõusmispüha (täna on pühapäev)...Tänasest on veidi hiljem juttu..võinoh, tänasest polegi tegelikult miadgi kirjutada peale selle, et tulin tagasi Tartust oma kodulinnakesse....aga nagu tavaliselt, alustan ma seekordki algusest...(neljapäevast). Miks just neljapäevast? Just sellepärast, et sellel päeval suundusin ma oma seitsma koormaga Tartu poole (väga raske arvata küll kelle juurde). See nädal tuli harukordne võimalus minna päev varem, reedel ju niivõinaa kooli ei olnud...kõik see tänu kalendris ilutsevale "punasele pühale" milleks seekord oli Suur Reede.
Jah ma käisin jälle Tartus, mulle ikka niipalju seal meeldib olla, tohutult meeldib. Pidevalt on mul mõttes, et millal lõpuks ma saan tagasi minna. Seal on kõik nii chill, Tartus omaksete juures ei pea muretsema probleemide ja kõige halva pärast, mis kopitavad minu kodulinnas (PS.kõik siin ei ole halb, aga Tartus on parem). Paides olles on alati internet telefonis või arvutis järgi, sest reaalselt siin ei ole midagi teha. Siin on ka tohutult mitmeid negatiivseid ja õelaid inimesi, keda Sa lihtsalt ei jaksa ja ei tahagi kuulata või veelvähem temaga kokku puutuda (vabandust, kui mu jutt liiga üldistav tundub, kordan veel, et kõik ei ole sellised, paljud ei ole...aga selliseid õeluskotte on ka ikka parasjagu). Kui buss jõuab Tartusse, on minu esimene liigutus lülitada internet välja (õhtul ainult tšekin paar korda Messengeri läbi), sest see aeg on nii üürike mis ma seal olla saan, midagi ei saa lasta raisku lasta...ja muide, ma ju saan oma teiste sõpradega koju tagasi tulles ju ka rääkida. Minu elu ei ole internet.
Reedene päev oli kõik unelemine ja kodus olemine. Igatahes mina ei lubanud ennast äratada, sest tahtsin ennast välja magada: seega ärkasin mina alles ühe ajal päeval. Kaid siis enam kodus ei olnud, ma kusjuures ei mäletagi kuhu ta hommikul kiirustas, igatahes pärastlõunani pidime olema Joosepiga kahekesi kodus, me sisustasime ka oma aega ja vaatasime videoid (videosid..ma ei tea kuidas õigesti kirjutada, muig). Lõpuks Kai siiski tuli...ainult et mitte tühjade kätega..Ta oli käinud poes ja toonud munadepühadeks kraami, et värvida mune ja need kuhugi panna (nunnu punutud korvi, kuhu munad sisse panna).... Sellel päeval käisid meil kõigil ka pühadejänkud kes tõid meile Kinderi üllatusmunad. Nomnomn.

Laupäev algas seevastu juba varahommikul (ehk siis umbes kell 10). Vabatahtlikune olin nõus minema poodi, et tuua vutimune, leiba ja saia. Kui jõudsin poodi, helistasin kodustele ja küsisin soovitud toodete kohta täpsemalt teada, mida täpselt võtta...Noh, vutimunad, ja leib (saia ikkagi ei võtnud)....Ja olin need korvi pannud, hakkas Kai vuristama, et mida kõike veel vaja on. ''Lindakene, ole hea mine võta jäätist....aa, piima oleks ka vaja...hmmm, Joosep tahtis veel soolakala, kuule..võtame Maci juurde ka midagi kaasa...võta neid snäki vorste, võta neid juustukuubukuid ka, need vürtsidega...EI küüslauguga...kuule, tahaks mingit küpsist ka....võta palun Cocat Joosepile...kuule, vetsupaberit oleks vaja....võta endale ka midagi...kindel et midagi ei taha??'' Kujutate ette..ma olin poes üle 20 minuti, sest soovitud kolme-asja-ost läks veidike aia taha, ja pidin koju suunduma hoopis kotitäie asjadega (tegelikult kaks kotitäit) noh, Joosep tuli minu poes rändamise ajal mulle appi, et asju koju tassida.

Olime juba varasemalt otsustanud, et samal päeval (laupäeval) läheme Kaiga kodust ära, külla, ära. Maci poole chillima ja lauamänge mängima...Te ei kujuta ettegi kui palju tal erinevaid lauamänge on (minu ''Reis ümber maailma'' ja ''Monopoly'' kõrval ei anna seda isegi võrrelda mitte). Need on tal kolmes virnas ja iga virn on kõrguselt veits alla meetri (kuskil on neid mänge ilmselt veel..kuskil, I'm sure). Seekord osutusid valituks kolm mängu: ''Targem kui 5.b'';''Eesti mälumäng'' ja mingisugune piraadimäng mille nime ma ei mäleta. Kusjuures naerda sai, naerda sai..Jah, eriti siis kui ma enda arust jube tarkasid vastuseid Eesti mälumängus pakkusin. Alles õhtul, umbes kella seitsme ajal läksime koju. Tol päeval oli palju plaanis...
Oli ju munadepäev, see tähendas seda, et oli aeg mune kaunistama hakata ja seejärel potti keema panema...Meie ei kaunistanud mune nii nagu teevad praegusel ajal paljud (ehk siis munavärvidega), meie võtsime kasutusele lõngad, kruubid ja sibulakoored, mille kõik toppisime sukkade sisse vee sisse keema. Nii mina kui Kai jäime oma munadekorviga väga rahule, jubenunnu tuli.

Kuna ma juba Kai telefoni kaamera kasutamisega hoogu läksin, siis mul kohe oli vaja Džännuga ''paar'' pilti teha (PS.Kail ka), tegelikult Janetiga piltide tegemine oligi vist Kai mõte, juhul kui ma oma mäluga midagi puusse ei pane. Janetil oli sellest kõigest nii villand...tema arust ei peaks selliseid asju nagu telefon või kaamera olemas olemagi.
Täna hommikul tegin Kaile&Joosepile ka pisikesekese ''üllatuse'', ma panin endale kümne ajaks äratuse..Sellel oli ka oma kindel ka praktiline mõte: Ma tahtsin valmistada kõigile hommikusöögi nii, et kui lähen neid äratama, on juba hommikusöök neid laual ootamas :P Hommikueinest ma kahjuks pilti ei jõudnud teha (PS.paigutasin kõik lauale ilusti ära ka). Hommikueineks valmistasin kõigile tassikese teed ja igaleühele paar singi-juustu-röstpeenleiba.

PS.Lihtsalt mainin......ma pesin kraanikausis olevad nõud ka ära.
Lubasin eelnevas postituses oma nädalavahetusest kirjutamist jätkata.. Niisiis liigume edasi laupäeva hommikusse...

Nädalavahetus...vaba päev..neeeh. Ei saa niiviisi lihtsalt logeleda! Igatahes minu laupäev oli sisustatud! Nimelt, meie linnakeses toimub iga-aastaselt lauluvõistlus ''talvelaul''. Sellel lauluvõistlusel osalevad 5-11 aastased tüdrukud/poisid. Ilmselgelt mina ise seal osaleda ei saanud (kuigi ära poleks küll öelnud), oli minul au olla sellel aastal žürii liige. Mitte, et mulle hirmsasti meeldiks kedagi hinnata vms, kuid kui su eelmine lauluõpetaja sind nii ilusti palub appi, siis kuidas Sa ütled ära? Ja mina kui väike aktivist, ei suuda sellistele pakkumistele kuidagi ära öelda, siis olin kohe nõus, minult mitu korda küsima ei pidanud. Kui nüüd võistlusest nüüd üldisemalt rääkida (selleaastasest), siis oli võistlus tegelikult hüpriski tasavägine, olid vaid mõned üksikud, kes kohe eriliselt paistsid silma oma erilise hääle, või lauluvalikuga. Minule igatahes väga meeldis neid jälgida ja kuulata. Tegelikult oli nii, et terve selle aja, mis ma seal neid lapsi laulmas kuulasin, mul oli nii suur kiusatus ise sinna lavale minna ja laulma hakata. (tegelikult polegi minu lauluvõistluski enam kaugel, täpselt minu sünnipäeval 21.märtsil). 
Sellel lauluvõistlusel on ka oma kindel eripära- kohti seal ei jagata, vaid antakse välja erinevad eripreemiad ja nännid. Seekord oli lapsi lausa 41, eks proovige ise nendele kõigile tabavad tiitlid leida (kahjuks pidi mõni siiski täiesti ilma jääma, elu on  juba kord selline karm).
Maiasmokkadele (loe: žüriile) anti ka tänutäheks tänukiri ja purgike mett.... mmmmmmm mesi...

Selle asemel, et peale lauluvõistlust suunduda koju, läksin mina hoolitseva sõbrannana hoopiski Laura juurde, kelle väike õde pidas kodus sünnipäeva  oma sõbrantsidega (õde sai Tal 8-aastaseks). Laura palus mind appi/seltsi, aidata nendele ''pisikestele'' mõningaid mänge teha. Jõudes sinna, pandi mind otsekohe hoopiski sööma (lucky)...
Kuid ei möödunud kuigi palju aega, kui juba Laura õde tuli meie juurde murega, et nad tahaksid midagi mängida. Mnjah, suutsime tol hetkel kiiruga välja mõelda ainult ühe lihtsama mängu- limbo. Hakkasimegi siis peale.. Algul said kõik vägagi hästi hakkama, kuid mida madalamaks see läks, seda rohkem valesti nad hakkasid sealt alt läbi pugema..(kes pea ees, kes kükkis..). Näitasime Lauraga ette, et kuidas seda tuleks õigesti teha, aga nemad lasevad ikka samamoodi edasi. Oeh, otsustasime et lõpetame selle kaose ja saatsime nad nii kauaks oma tuppa mängima kuni oleme mingi uue mängu neile välja mõelnud. Panime oma ajurakud kiiresti tööle ning tulime palju paremale ideele, teha viktoriini. Kuid sellega läks vähe aega.. (tegelikult palju). Millal te ise viimati tegite viktoriini esimese klassi lapsele? Oli ülimalt raske mõelda välja küsimusi, mida nad kõik võiksid teada, toon mõningad näited esitatud küsimustest: ''Kuidas nimetatakse teisite plaksumaisi?''; ''Mis värvi on sidrun?''; ''Mitu aastaaega on aastas, milline nendest on kõige soojem?''; ''Mis värvid on Eesti lipul?'' jne..
Midagi saime kuidagi valmis ja ka pliksid olid väga tublid, mõne küsimusega tekkis neil probleeme, kuid võin öelda et nad olid väga tublid! Muide, mind imestas see, et ühe tüdruku käekiri oli parem kui minu oma, kõik vastused kirjutas Ta ka kirjavigadeta.. Lihtsalt uskumatu!

Otsustasime peale seda karmi pidu, et jään ööseks Laura juurde.. Vaataksime filme, räägiksime juttu ja lihtsalt oleksime.. noh, tegelikult umbes nii läkski.. peaaegu...
Muidugi filmi me otsisime ja seda ka vaatasime, aga mitte nii nagu tavalised noored.. See nägi välja selline, et panime filmi telekas mängima (World war Z- teadmiseks, see on ülimalt hea film). Sättisime enda lähedusse dipikastme, krõpsud ja popcornid ning tee (me fiilime teed- rohelist teed-piimaga) nommnomm... Film iseenesest oli paar tundi pikk, kuid järjest suutsime ära vaadata ühe tunni, avastasime nii juhuslikult, et köök näeb nii õudne välja ja kuna me kumbki ei talu korrastamata kööki, hakkasime seda koristama (raske uskuda või mis?) Aga tõesti, just meie olimegi need hullud kes hakkasid kell üks öösel kööki koristama, ja muide päris põhjalikult. (kuigi film oli alles poole peal). 
Mis me seal nühkisime seda.. oma pool tundi kuskil. Kuna teetassid olid selle ajaga juba tühjaks saanud, siis tegime endale uued võrratud joogid. Tegelikult olime selle tunni aja sees juba umbes 2-3 tassi teed joonud. Läksime lõpuks mingi aeg filmi edasi vaatama, mulle ikka niiväga meeldis see (kahel korral hakkasin peaaegu nutma), aga ei, see pole tegelikult üldsegi kurb film.. Piripillll
Õhtu (loe:öö) jooksul me jäime ära nii palju teed, et võiks meie koosistumist lausa nimetada teeõhtuks, sest teed me jõime TÕESTI palju! Aga kuidas sa ütled ära niivõrd heast joogist nagu roheline tee piimaga?? Õige vastus, ei ütlegi! :P 
Magama saime alles kell nelja paiku.... Mis sest et ma pidin pühapäeva hommikul kell 11:00 koolimajas , kooriproovis olema.
Ma ei hakka siin sellest proovist pikemalt rääkima, see oli niiiiivõrd väsitav ja koormav, sest tegu oli 4-tunnise kooriprooviga (rebib katki). Ja ma ei taha ennast nüüd päris tühjaks ka rääkida :D mjäu
Vanemad postitused Avaleht

Hellou eksinu! Mina olen Linda, EMO õde, naiskodukaitsja ja muidu vahva sell, kes paraku erinevatel põhjustel enam ei blogi. Mingitel veidratel eesmärkidel olen hoidnud oma blogi avatuna ka nüüd, et endal või ka miks mitte teil, oleks võimalus sukelduda minu põhikooliaegsetesse muredesse/ probleemidesse/rõõmudesse. 
Head seiklemist ;)

FOLLOW




Kirjuta mulle

Nimi

E-post *

Sõnum *

Blogiarhiiv

  • ▼  2019 (2)
    • ▼  mai (1)
      • Mis edasi?
    • ►  aprill (1)
  • ►  2017 (9)
    • ►  august (1)
    • ►  märts (3)
    • ►  veebruar (2)
    • ►  jaanuar (3)
  • ►  2016 (65)
    • ►  detsember (3)
    • ►  november (6)
    • ►  oktoober (3)
    • ►  september (4)
    • ►  august (5)
    • ►  juuli (1)
    • ►  juuni (6)
    • ►  mai (4)
    • ►  aprill (6)
    • ►  märts (8)
    • ►  veebruar (7)
    • ►  jaanuar (12)
  • ►  2015 (107)
    • ►  detsember (10)
    • ►  november (10)
    • ►  oktoober (14)
    • ►  september (16)
    • ►  august (12)
    • ►  juuli (2)
    • ►  juuni (12)
    • ►  mai (5)
    • ►  aprill (9)
    • ►  märts (6)
    • ►  veebruar (4)
    • ►  jaanuar (7)

LEIA FACEBOOKIST

Linda kirjad iseendale

Pages

  • Avaleht
  • Saame tuttavaks
  • Saamisrõõm
  • Luulenurk

Top Menu

  • HOME

Teatage väärkasutusest

About Me

Minu foto
Linda
Kuva mu täielik profiil

Minu poolt jälgitavad

  • Issanda loomaaed on kirju
    “Näeme veel, Simon”
  • Mallukas
    Bundesliga – Giải Bóng Đá Số 1 Nước Đức Và Những Điều Cần Biết
  • Sesamy | kirjand vabal teemal
    Pikka juttu polegi
  • Lauriita |
    #lauriitatagasivormi | jaanuar
  • Minu lihtne elu | Päevakillud
    Meenutades…
  • Sülita üle õla!!!
    Elu ilma hambahaldjata
  • Gertu luuletused
    Ma ei saa
  • Riina ja pintsel | kunstiblogi
    Kas halb kunst on olemas?
  • Maci seletuskirjade kogutud teosed :)
    Tahaks ka laulupidusse
  • Eesti venelane
    Hakkame siis pihta…
Vaadake 5 Kuva kõik

Sildipilveke

Curly Strings Haha Jürjens Laura Maria Pärnu Segane Tallinn Talsi Tartu USA aeg aktiivne appi armastan teid awwwww buss chill ebaõnnestumine eeem feil film fuhhhhh geenius haige haigla halb hihi hirm hull huumor häälitsused imeline jeii juhtkoer juuksed jõuluaeg kallid kitarr klounid kodu koer kontsert kool kurb lamp laul laulmine loba lolliks läinud loomingulisus lõbus masendus meditsiin midavärki miljon asja muig mure muusika mälestused mõtlik mõtted naljakad inimesed naljakas natuke loll niiiiiiarmas nojah nädalavahetus oeh oih oomaigaaaad paneb ohkama parim piripill pisarad plaanid positiivsus probleem proov pühad riided rõõmus segadus sugulased super sõber sõbrad söök tarkus tore tragi unenägu uni unistused uskumatu vaheaeg vahva valgus on üleliigne vau wtf õde õhhhh õnnelik õpetaja õppimine õudneee üllatus

Linda kirjade piilujaid

Copyright © 2016 Linda kirjad iseendale. Created by OddThemes