Hullumeelne kuu

Teate, see kuu, märtsikuu on vist minu pikema aja üks hullemaid, päris tõsiselt kohe. Te ei kujuta ette kui paljupalju asju mind ees ootab. Ma juba kardan natukene tegelikult ka :D Jah, ega tõesti, mul on tegelikult koguaeg väga palju tegemisi (see on ka minu haruharva blogimise üheks põhjuseks), aga see kuu on niiiiii õudne kuidagi.

Jubedaks teeb selle kuu juba see, et mind oma ees ootamas koolide sisseastumiskatsed, milles ma kindlasti põruda ei taha. Ootamas on ka kooli vestlus, siis Tartus arst ja veel sadamiljon asja.

Kõik on nii kuidagi koos ka, just pean silmas neid kooliasju. 18. märts Koidula Gümnaasiumis vestlus (kellaaega ikka veel ei tea), järgneval päeval, 19. märtsil on Koidulas sisseastumiskatsed (loodussuund) matemaatikas, eesti keeles ja inglise keeles. Üks päev jääb nö. lihtsalt õhku, mis tähendab ühepäevalist puhkust Kilingi-Nõmmes, kus ma umbes miljon aastat pole käinud (kuigi puhkamise asemel ilmselt kordan poole sellest ajast matemaatikat ja muid aineid). 

21.märtsil (minu sünnipäeval) on Tartu Tamme Gümnaasiumi katsed matemaatikas, eesti keeles ja loodusainetes (meditsiinisuunda üritan saada).

Ja mis te arvate, kas ma veidi pabistan ka? Veel mitte, aga juba praegu on pisut seda kriipivat ärevust, mis pole üldse hea :D Lihtsalt ükskõik kumba kooli ma ka ei sisse ei saaks, oleks minu ülikooliks ettevalmistumine veelgi parem, kui praeguses koolis (suundade pärast), kuna meie kooli loodussuund kahjuks ei pühendu arstiteadusele, nuuks. Kuigi muidugi teen katsed ka enda praegusesse kooli, nii igaks juhuks. Või kui otsustan mingi ime läbi siiski siia jääda, isegi kui Koidulasse või Tammesse sisse saan...Minu praeguse kooli puhul on aga see jama, et 12. klassis tehakse ära koolireform ja mu viimane aasta oleks riigigümnaasiumis, ilmselt see esimene aasta on selline veits sassis ja ei taha sellega väga riskida. Oeh, kõige raskem on siis, kui ma kõikidesse koolidesse sisse saan. Ma olen küll palju sellele mõelnud, et kui peaksin kõik katsed ja vestlused ilusti läbi tegema, siis millisesse kooli ma siiski läheksin...Ilmselt üksi ma seda otsust ei teeks. Küsiksin umbes 10-15 inimeselt nende arvamust, lisaksin juurde oma mõtted ja siis keevitaksin nendest mingisuguse ühe otsuse kokku.